Lauri Laasi kasutab tasuta naabri kinnistut

Riigikogu liige Lauri Laasi Nõmmel oma kodu juures.  Foto: Andres Haabu

Mõjukas Keskerakondlasest riigikogu liige Lauri Laasi rajas maakütte kollektori naaberkinnistule ning kinnistu koormamise eest ta enda sõnul maksma ei pea.

Samal naaberkinnistul on Keskerakonna juhitava Tallinna linnavalitsuse poolt algatatud aga detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Laasil on Mustamäe ja Nõmme piiril Trummi tänaval uhke valge eramu. Maja taga algab Kivinuki mets, kus pole sugugi haruldane ka metsloomade nägemine.

Songitud metsaalune

Käisime hiljuti vaatamas, kas vastab tõele info, et peatselt riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmeks saav Laasi lasi maakütte torustiku ehitada naaberkinnistule ning töödega on metsaalune segi pööratud. Maapind on seal tõesti üsna vesine ning fotograaf jääb mõne nädala tagusel ehitustandril kummikutega porisse kinni.

„Kui keegi väidab, et siin on midagi väärtuslikku, siis on see jama. Ühtegi puud pole maha võetud ja need kännud, mida te siin näete, on juba paar aastat tagasi maha võetud puude omad,“ näitab majaperemees Laasi ümberpööratud metsaalusele. Ta ootab metsaaluse kuivamist, et see uuesti tasaseks lükata.

Laasi näidatud skeemilt selgub ka, et Mäepealse tn 21 jääv maaküttekollektor võtab suurema maa-ala, kui on Laasi enda 1079 m2 suurune krunt. Aastate eest maja ehitamisel poliitiku kinnistule rajatud vertikaalne soojuspuurauk-tüüpi maaküte tööle ei hakanudki ning Laasi otsis võimalusi torustiku paigaldamiseks naaberkinnistule.

„Maaomaniku luba on olemas ning Nõmme linnaosavalitsuse kooskõlastus skeemile on olemas. Püüdsin asju korralikult ajada,“ selgitab Laasi.

Lahke naabrimees

Küll paneb kulme kergitama, et naaberkinnistu koormamine on riigikogulasele täiesti tasuta, kuigi Laasi tutvus kinnistu ühe omaniku Peeter Toomsooga alles hiljuti, maakütte torustiku paigaldamiseks nõusoleku küsimisel. „Ma ei maksa talle selle eest, on veel selliseid inimesi,“ kiidab Laasi naabrimehe lahkust.

Toomsoo sõnul pole ta veel Laasiga lepingut sõlminud, küll on olemas eelkokkulepped. „Kui meil ei ole temaga need asjad lõplikult paigas, siis ei ole mul põhjust rääkida mingitest konkreetsetest kokkulepetest, kui ei ole lepinguid sõlmitud,“ räägib ta.

Aga kollektor on juba maas? „Jah.“

Tulite talle vastu, enne lepingute sõlmimist? „Mul ei ole midagi kaotada, sinna nagunii midagi ei ehitata ja ei ole paha see, kui mets korrastatakse ära ja tehakse normaalne haljastus sinna peale. Muidu oleks see minu kohustus.“

Teile ei ole vahet, kas sinna rajab kollektori Lauri Laasi või mõni teine naaber? „Oleks keegi kõrvalmajast, kui nad tahavad – palun väga! Pangu oma kollektor ja tehku metsaalune korda. Ma pean igal aastal nagunii koristama seda prügis seal,“ lisab Toomsoo.

Detailplaneering muutmisel

Eelmise aasta juunis algatas Tallinna linnavalitsus Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Mustamäe linnaosa kehtiva üldplaneeringuga on see määratud rohealaks, kuid detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse juhtotstarbe muutmist korterelamute ja äriehitiste alaks.

Elamuid ei ehitata kinnistu Laasi maja-poolsesse külge, sinna jääb ca viie-hektariline metsaala. Kinnistu keskele ümber karstikaevu ja allika loodav rekreatsiooniala on seotud Mustamäe looduskaitsealaga.

Kuigi detailplaneeringu eskiisilt nähtuvalt jääb Laasi rajatud kollektor allika veekaitsevööndisse ning ka ehituskeeluvööndisse, siis riigi keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja Sulev Vare sõnul polnud seekord keskkonnaameti luba vaja, sest allikas ei ole veekogude registris. Sel juhul ei ole ka ehituskeeluvööndit ja veekaitsevööndit, samuti pole seal ka kaitstavaid looduskaitseobjekte. „Kollektori rajamine oli linna pädevus ning riigi keskkonnaameti poole polnud loa saamiseks vaja pöörduda,“ märkis Vare.

Tallinna autoregistrikeskuse kõrval asuvale Mäepealse tn 21 kinnistule plaanitakse ehitada kaheksa kolmekorruselist, kaks kuuekorruselist ning kolm kahekorruselist korterelamut, üks kaheksa maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ning kahekorruseline parkimismaja.

Kinnistu üks omanikest Toomsoo kinnitab, et detailplaneeringu menetlus ei puutu kuidagi Laasisse. „Ma arvan, et siin ei ole teemat, mida otsida,“ sõnab ta.

Lauri Laasi kaevas maaküttetorud naabri kinnistule.  Foto: Andres Haabu

Planeeringutega toimetab Toivo Susi

Mäepealse tn 21 kinnistu omanike Peeter Toomsoo ja Anti Roosnupu huve on palgatud esindama Toivo Susi,  kes endiste linnaametnike Ivo Parbuse – Elmar Sepa kriminaalasjas oli pistise andmise eest üks süüdimõistetutest.

Ka Laasi nimi käis sama kriminaalasja uurimises läbi. Nimelt tundis Laasi üsna aktiivset huvi Tallinna farmaatsiatehase ala detailplaneeringu vastu.

"Tallinna Farmaatsiatehases toimunud koosolekutel osalesid vahetevahel ka Lauri Laasi ja Tõnis Bittman. Nad aitasid arutada detailplaneeringu menetlusküsimusi (mida, kust tellida, kellele teha esitlusi). Mina täpselt ei tea, mis nende funktsioon oli," vastas detailplaneeringut koostanud OÜ Planeerimisbüroo Dialoog juhatuse liige kapo uurija küsimusele, kes peale farmaatsiatehase esindajate olid veel seotud detailplaneeringu koostamisega.

Laasi on varem Äripäevale põhjendanud, et Kristiinest riigikogusse valitud poliitik peabki oma ringkonna asjadega kursis olema.

Mäletatavasti kandis Tallinna Farmaatsiatehas 2007. aasta augusti alguses pool miljonit krooni Elmar Sepa juhitava sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital arvele. Sihtasutus andis välja ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja.

Juba mõned kuud peale ülekannet loobus Tallinna linnaplaneerimise amet oma varasemast seisukohast, mis ei lubanud rajada farmaatsiatehasel enda kinnistule kõrghooneid.

Laasi juhib praegu Kesknädala väljaandjat MTÜ Vaba Ajakirjandus.

Hetkel kuum