Cameroni võit seab kaalule Euroopa Liidu

Hiljemalt 2017. aastaks on teiseks ametiajaks tagasi valitud peaminister David Cameron lubanud korraldada referendumi ELis jätkamise üle.

Lootused, et võimalik koalitsioonipartner siin kuidagi seisukohti pehmendada aitaks, on valimiste tulemusega kadunud – konservatiivid said 650kohalises parlamendis 331 kohta ja saavad valitsuse üksi moodustada. Juba teatas Cameron, et rahandusministrina jätkab George Osborne ja välisministrina Philip Hammond.

„Ma ootan, et uus Briti valitsus seisab selle eest, et Suurbritannia jääks Euroopa Liitu,“ ütles ELi Ülemkogu president Donald Tusk reedel tehtud avalduses. „Suurbritannial on keskne roll selles, et Euroopa Liidul oleks mõistlik agenda, rõhk majanduse konkurentsivõimel ühtse turu efektiivse toimimise kaudu, mittekoormavad reeglid, avatus kaubandusele teiste riikidega ning enesekindel välispoliitika,“ märkis Tusk.

„Valimiste tulemused tähendavad lähemaks ajaks stabiilsust ning senise majandus- ja eelarvepoliitika jätkumist, kuid perspektiivis võivad toimuda väga suured majanduslikud ja poliitilised muutused. Eelkõige Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ning kaugemas tulevikus Šotimaa eraldumisega,“ märkisid Citigroupi analüütikud.

Sellest tulenev ebakindlus võib pidurdada investeeringuid Suurbritannia majandusse ning referendumi lähenedes finantsturud kõikuma lüüa.

„Esialgne rõõmustamine võib peagi asenduda külmalainega,“ ütles agentuurile Bloomberg Barclays Plc ökonomist Fabrice Montagne. „Referendum tekitab märkimisväärse ebakindluse, eriti kui arvamusküsitlused eelolevatel nädalatel ja kuudel Euroopa Liidule suuremat toetust ei näita.“

Referendum varjutab Londoni staatust finantskeskusena. „City on Suurbritannia majanduse suurim tuluallikas, kuna see on Euroopa finantskeskus,“ ütles Hermes Investments Managers tegevjuht Saker Nusseibeh Bloombergi telekanalile. „Kui Suurbritannia EList lahkub, ei saa ta enam olla suur Euroopa keskus.“

Euroskeptikud suuruselt kolmas partei

Mis aga juhtus Suurbritannia Iseseisvusparteiga (UKIP), mille juht Nigel Farage lubas uhket valimisvõitu ja tosinkonda kohta parlamendis. Partei sai vaid ühe koha ja Farage ise parlamenti ei pääsenud, astudes kaotuse järel tagasi ka partei juhi kohalt. Ent selline tulemus johtub Suurbritannia valimissüsteemi eripärast – häälte arvu ehk valijate toetuse järgi kerkis UKIP konservatiivide ja tööpartei järel ligi 13%ga Suurbritannia suuruselt kolmandaks parteiks. Ning partei mõju elab edasi peavoolu parteide poliitikas – seal hulgas David Cameroni lubadustes ohjeldada sisserännet ning piirata teistest ELi riikidest Suurbritanniasse ümberasujate juurdepääsu Briti sotsiaaltoetustele.

Reedel reageerisid turud valimistulemusele kergendusega. Briti nael rallis optimistlikes ootustes, et Cameroni esimesel valitsusajal alanud majanduse toibumine jätkub ja kindlustub. Börsi FTSE 100 indeks kerkis 2,3%. Pankade aktsiad kerkisid, kuna kadus tööpartei lubadustest tulenenud kõrgemate maksude ja rangemate reeglite risk. Ka elektritootja Centrica aktsiad tõusid – enam pole ohtu, et tööpartei juhitud valitsus majapidamiste elektriarved külmutaks. Paremad väljavaated on Cameroni jätkamisest ka kinnisvaraarendajatel ja hasartmängufirmadel.