Sirje Rank • 10. mai 2015 kell 8:08

Cameroni võit seab kaalule Euroopa Liidu

David Cameron teatamas, et moodustab ka järgmise Suurbritannia valitsuse  Foto: Scanpix/REuters

Reedel rõõmustasid turud Briti konservatiivide selge võidu üle, kuid ühtlasi tähendab see kasvanud riski, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub.

Hiljemalt 2017. aastaks on teiseks ametiajaks tagasi valitud peaminister David Cameron lubanud korraldada referendumi ELis jätkamise üle.

Lootused, et võimalik koalitsioonipartner siin kuidagi seisukohti pehmendada aitaks, on valimiste tulemusega kadunud – konservatiivid said 650kohalises parlamendis 331 kohta ja saavad valitsuse üksi moodustada. Juba teatas Cameron, et rahandusministrina jätkab George Osborne ja välisministrina Philip Hammond.

„Ma ootan, et uus Briti valitsus seisab selle eest, et Suurbritannia jääks Euroopa Liitu,“ ütles ELi Ülemkogu president Donald Tusk reedel tehtud avalduses. „Suurbritannial on keskne roll selles, et Euroopa Liidul oleks mõistlik agenda, rõhk majanduse konkurentsivõimel ühtse turu efektiivse toimimise kaudu, mittekoormavad reeglid, avatus kaubandusele teiste riikidega ning enesekindel välispoliitika,“ märkis Tusk.

Samas on Cameron parlamendis enamuses vaid 12 kohaga, mis on väiksem kui ametist lahkuval valitsusel ning väiksem kui 21kohaline enamus 1992. aastal John Majoril, kel oli suuri raskusi parteis üksmeele hoidmisega. Nii nendivad ka Deutsche Banki analüütikud, et väiksem enamus võib euroskeptikutele konservatiivide parteis suurema mõju anda nii referendumi kuupäeva kui ka läbirääkimiste strateegia üle.

Euroopa Liidus teistel alustel

David Cameron on lubanud seista selle eest, et Suurbritannia jääks Euroopa Liitu, kuid seda uutel tingimustel, mis Cameron tahab Euroopa Liidult välja nõuda. Mida konkreetselt muuta tahetakse, sellest pole Suurbritannia Euroopa partneritel veel mingit ettekujutust, kirjutas nädalavahetusel Financial Times diplomaatilistele allikatele viidates. Ehk on seis selgem juunis toimuvaks ELi tippkohtumiseks. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on lubanud brittidele „õiglast sobimust“, kuid samas hoiatanud, et ELi neli põhivabadust (kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine) uuesti läbirääkimisele ei kuulu.

Asja ei tee lihtsamaks, et 2017. aastal on presidendivalimised Prantsusmaal ja valimised ka Saksamaal. Nii ei ole välistatud, et Briti referendumi tähtaeg nihkub ettepoole, mis jätab kõnelusteks veelgi vähem aega. Erilist entusiasmi brittidele järele anda Euroopas leebelt öeldes ei ole.

„Brittide taotluste arvestamine on igati legitiimne, kuid Euroopa Liidus on omad reeglid ja nende seas ka teistega konsulteerimine,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande reedel Cameroni õnnitlemise järel. „Cameron ütles, et tahab läbi rääkida. No räägime siis,“ vahendas Bloomberg. Prantsusmaa ei toeta ELi aluslepingute muutust, kuna see nõuaks Prantsusmaal referendumit ajal, mil Marine Le Peni juhitud ELi vastasest Rahvusrindest on saanud arvestatav poliitiline jõud.

Praegu näitavad arvamusküsitlused Suurbritannias ELis jätkamise pooldajate ülekaalu, kuid valimistega on arvamuse uurijate usaldusväärsus kõvasti kannatanud. Konservatiivide ainuvõitu ei ennustanud keegi. Samuti võib avalik arvamus muutuda – miski ei välista, et britid ei lase end EList lahkumise riskidest morjendada. Ka mõni suurem ajaleht võib võtta ELi vastase hoiaku.

Šotlased ei välista uut referendumit

Teine suurem risk johtub Šoti rahvuspartei ülisuurest edust, mis võib šotlaste Suurbritanniast lahkulöömise uuesti päevakorda tõsta. Seda eriti juhul, kui Suurbritannia peaks võtma kursi EList lahkumisele, mida šotlased ei toeta.

„Valimiste tulemused tähendavad lähemaks ajaks stabiilsust ning senise majandus- ja eelarvepoliitika jätkumist, kuid perspektiivis võivad toimuda väga suured majanduslikud ja poliitilised muutused. Eelkõige Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ning kaugemas tulevikus Šotimaa eraldumisega,“ märkisid Citigroupi analüütikud.

Sellest tulenev ebakindlus võib pidurdada investeeringuid Suurbritannia majandusse ning referendumi lähenedes finantsturud kõikuma lüüa.

„Esialgne rõõmustamine võib peagi asenduda külmalainega,“ ütles agentuurile Bloomberg Barclays Plc ökonomist Fabrice Montagne. „Referendum tekitab märkimisväärse ebakindluse, eriti kui arvamusküsitlused eelolevatel nädalatel ja kuudel Euroopa Liidule suuremat toetust ei näita.“

Referendum varjutab Londoni staatust finantskeskusena. „City on Suurbritannia majanduse suurim tuluallikas, kuna see on Euroopa finantskeskus,“ ütles Hermes Investments Managers tegevjuht Saker Nusseibeh Bloombergi telekanalile. „Kui Suurbritannia EList lahkub, ei saa ta enam olla suur Euroopa keskus.“

Euroskeptikud suuruselt kolmas partei

Mis aga juhtus Suurbritannia Iseseisvusparteiga (UKIP), mille juht Nigel Farage lubas uhket valimisvõitu ja tosinkonda kohta parlamendis. Partei sai vaid ühe koha ja Farage ise parlamenti ei pääsenud, astudes kaotuse järel tagasi ka partei juhi kohalt. Ent selline tulemus johtub Suurbritannia valimissüsteemi eripärast – häälte arvu ehk valijate toetuse järgi kerkis UKIP konservatiivide ja tööpartei järel ligi 13%ga Suurbritannia suuruselt kolmandaks parteiks. Ning partei mõju elab edasi peavoolu parteide poliitikas – seal hulgas David Cameroni lubadustes ohjeldada sisserännet ning piirata teistest ELi riikidest Suurbritanniasse ümberasujate juurdepääsu Briti sotsiaaltoetustele.

Reedel reageerisid turud valimistulemusele kergendusega. Briti nael rallis optimistlikes ootustes, et Cameroni esimesel valitsusajal alanud majanduse toibumine jätkub ja kindlustub. Börsi FTSE 100 indeks kerkis 2,3%. Pankade aktsiad kerkisid, kuna kadus tööpartei lubadustest tulenenud kõrgemate maksude ja rangemate reeglite risk. Ka elektritootja Centrica aktsiad tõusid – enam pole ohtu, et tööpartei juhitud valitsus majapidamiste elektriarved külmutaks. Paremad väljavaated on Cameroni jätkamisest ka kinnisvaraarendajatel ja hasartmängufirmadel. 

Hetkel kuum