Äripäev • 11. mai 2015 kell 8:23

Õrn kasv kaubavahetuses

Muuga konteinerterminal  Foto: ÄP fototoimetus

Eesti ekspordimahud kasvasid märtsis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolm protsenti ja impordimahud ühe protsendi, teatas statistikaamet.

Kuulises võrdluses oli kaupade ekspordi ja impordi kasv vastavalt 22 ja 21 protsenti. Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 2,8 miljardi ja imporditi 3,2 miljardi eest. Eelmise aasta märtsiga võrreldes kasvas eksport Eesti olulisematele eksporditurgudele nagu Rootsi (19 protsenti) ja Soome (5 protsenti).

Ekspordi kasvu taga Rootsi oli eelkõige elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasv, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Kristina Ojamäe. Ekspordimaht Euroopa Liidu riikidesse kasvas seitse protsenti, ulatudes 790 mln euroni, moodustades 75 protsenti kogu Eesti ekspordist.

Endiselt vähenes kaubavahetus SRÜ riikidesse, kus eksport Venemaale langes 43 protsenti. Selle põhjuseks oli nii põllumajandussaaduste ja toidukaupade kui ka mehaaniliste masinate ja elektriseadmete ekspordi langus. Suure langusega oli ka eksport USAsse, mille taga oli eelkõige mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (ligi kaks korda).

Ekspordi toetajana võib välja tuua elektriseadmete (16 protsenti) ja mitmesuguste tööstustoodete (16 protsenti) ekspordimahtude kasvu. Elektriseadmete kasv on tugevalt seotud mobiilseadmete ekspordiga Rootsi.

Impordimahud langesid Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Samal ajal kasvas import Rootsist (17 protsenti) ja Venemaalt (18 protsenti). Import Euroopa Liidu riikidest vähenes 3 protsenti, kasvas aga sissevedu SRÜ riikidest 12 protsendi võrra. Kasvas ka märgatavalt import Hiinast, mille taga oli elektriseadmete sisseveo kasv.

Impordi osas olid suurema kasvuga keemiatööstuse tooted (kasv 11 protsenti) ja elektriseadmed (4 protsenti). Keemiatööstuse toodete hulgas kasvas väetiste ja farmaatsiatoodete sissevedu. Suurima osatähtsusega elektriseadmete kasv oli tingitud Rootsi ja Hiina impordist. Vaid kaks impordikaupagruppi olid märtsis langusega – mineraalsed tooted ning põllumajandussaadused ja toidukaubad, langedes vastavalt 13 ja 6 protsenti.

Prognooside kohaselt võib aprillis oodata kaubavahetuses väikest kasvu, kuna eelmise aasta võrdlusbaas on mõnevõrra madalam kui oli märtsis. Samal ajal tööstusettevõtjate ootused eksporttellimuste suhtes olid aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kuus protsendipunkti madalamad ning võrreldes ettevõtete märtsi ootustega, olid aprillis nende prognoosid pessimistlikumad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel kahanes tööstusettevõtete osatähtsus, kes prognoosisid tavapärasest suuremaid tellimusi, 11 protsendini. Tellimuste kahanemist ootasid 34 protsenti ettevõtetest ning 55 protsenti vastajatest prognoosisid, et olukord ei muutu. Suurimat eksporditellimuste langust ootasid nahatöötlemise ja nahktoodete tootjad. Keskmisest kõrgemad prognoosid olid eksporttellimuste suhtes masinate ja seadmete tootjatel.

Euroopa Liidus ja Eestis kasvas majandususaldus aprillis, ent euroala oma langes. Euroopa Liidu majandususaldus oli 106,4 ning euroalal 103,7 punkti. Eesti majandususaldusindeks oli 96,5 punkti (kuuga +0,1 punkti). Eesti olulisematest kaubanduspartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Lätis (+0,6), Leedus (muutusi ei toimunud) ja Rootsis (-2,1). Sarnaselt Rootsiga langes ka Soome näitaja (-0,2).

Hetkel kuum