Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peter Hunt: rahapiiranguid meil pole

    Peter Hunt Finlaysoni tehases Soomes ettevõttega tehingu sõlmimise järel.Foto: Eiko Kink

    Trading House Scandinavia omanik Peter Hunt peab Eestit endiselt perspektiivikaks investeerimiskeskkonnaks – ta süstib poroloonitehase käivitamisse Pärnumaal 16 miljonit eurot.

    Teil on kavas hakata porolooni tootma ja investeerida selleks 16 miljonit eurot. Kuhu plaanite uue tehase täpsemalt rajada?
    Meil on see plaan pikemat aega juba, jah, tehase teeme Pärnumaale. Kuhu täpsemalt, seda me pole veel otsustanud. Lõplik otsus alles tuleb. See on nagu ketisüsteem meil, mille kõik osad peavad klappima.
    Investeeringu summa suurusjärk on ka jah selline praegu (16 miljonit eurot - toim), kuid lõplik otsus pole veel vastu võetud.
    Millal peaks tehas valmima?
    Kui otsus langetatase, siis kuskil poolteist kuni kaks aastat läheb aega. 2017 oleks reaalne juba valmimiseks.
    Kuhu ja kellele porolooni peamiselt müüma hakkate?
    Enda tarbeks teeme. Meil on Pärnus vooditehas, oleme ostnud Finlaysoni tootmisüksused Soomes ja Wendres on erinevad padjad, aiamööbli padjad ja madratsid – meil on endal suur porolooni tarbimine.
    Kui palju uusi töötajaid võtate?
    Raske öelda, see sõltub sellest, kui palju mööblitööstusega saaks edasi minna. Poroloonitehas üksi võtab mingi kümmekond inimest, see pole nii suur. Aga kõik lõikamine ja ettevalmistused ja mööblitootmine – me räägime ikka mitmesajast uuest töökohast.
    Paljud on Eestis koondanud (GoRail, Ericsson, RKAS), Teie vastupidi – investeerite ja olete optimistlik. Kuidas te oskate siin neid võimalusi näha?
    Ikka optismistlik! Ma ei taha teistele midagi paha öelda, kuid meil on selline suurus käes, meil on mahud taga ja meil on efektiivne tootmine. Ütleme nii, et me oleme selle raskuse käibes üle elanud. Meie kontserni numbrid kasvavad ja ma näen, et see kasv jätkub. Me oleme kriitilise aja üle elanud, meie tasakaal on finantsiliselt tugev, ka rahapiiranguid meil pole – kui on hea äriidee, siis paneme selle lukku ja teeme ära.
    Eesti tundub teie jaoks atraktiivne?
    Jah, tundub küll. Ja me ei sõltu odavast tööjõust nii palju kui teised. Me pakume töötajatele keskmisest paremat palka, meie palganumber on hea ja ma arvan, et töökeskkond on ka hea. Meil pole eriti suurt kaadrivoolavust ja meil on paljud tööd, inimene saab korraliku palga kätte.
    Kuidas teie Pärnu golfirada ja seal juures olev kinnisvaraarendus edenevad?
    See areneb hästi, pärast 10 aastat olnud probleeme! (naerab) Meil golfiklubi hoone valmib ilmselt augustis ja teeme 25. või 26. septembril ilmselt avamise. Väljak on korras, muru kasvab, muudkui niidame seal.
    Elamukinnisvaraprojekt võtab pikmalt aega. Kuid, mul on siiralt hea meel, et pärast kümmet aastat saame avada golfiväljaku. See on esimene aste selle rajooni edasiarenemises. See on 5 km Pärnust väljas ja huvitav projekt.
    Olete öelnud, et soovite, et 2018. aastal peaks kontserni käive ulatuma 2 miljardi Rootsi kroonini – kuidas selle saavutate?
    Detailselt ma ei saa kõiki asju avaldada. Me laiendame oma tööstust ja meil on vaja teha juurdeehitus Pärnu tehasele, kui meil on plaan tuua võibolla ka osa tootmist Soomest Eestisse üle. Kuid, me arvame, et 2018. aastaks võiks see olla reaalne küll, kui me võtame kõik need otsused vastu.
    Teine asi on see, et Wendrel on ka orgaaniline kasv. Kui praegu on kontsernis 120 miljonit, siis 150 või 170 peale jõudmine kolme aastaga on päris reaalne.
    Mitu ettevõtjat on öelnud, et üldine majanduskliima ei soosi investeeringute tegemist hetkel siin piirkonnas. Mida teie sellest arvate?
    Eks Venemaal on praegu raske. Ka meil on Venemaal üks väike hulgifirma ja väike tootmine, mille panime kinni, mis tuli kaasa Soome Finlaysoni ostuga. Soomes on muidugi ka raskused, meil on Soomes käive umbes 20 miljonit eurot. Kuid Rootsis ja Norras me kasvame, ka Poolas ja idapool me kasvame. Meie konkurendid on ka Hiina ja Aasia, kuid praegu on seal hinnad kõvasti tõusnud, dollar on kallinenud euro suhtes. Meie tegutseme valdkonnas, kus tootmismaht on suur, kuid transport on kallis. On trend, et tekstiilitööstus hakkab Aasiast tasapisi tagasi tulema ja see on ka päris huvitav.
    Teil endal on ka ju tootmisüksus Hiinas. Kas see on alles veel?
    Jah. Hetkel on see alles, kuid me teeme endale allhanget, teistele ei tee. Kui suur osa toorainest tuleb Hiinast, siis me nagunii kasutame seda sisseostu kontorina ka.
  • Hetkel kuum
Tallinna Kaubamaja juht: aga milline on uue valitsuse plaan tööjõukriisi lahendamiseks?
Kuigi praegu on majandus jahtumas ja ettevõtjatel veidi lihtsam töötajaid leida, siis süsteemset kriisi tööturul see ei lahenda, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Raul Puusepp.
Kuigi praegu on majandus jahtumas ja ettevõtjatel veidi lihtsam töötajaid leida, siis süsteemset kriisi tööturul see ei lahenda, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Raul Puusepp.
Maailm üritab aru saada kolmapäevase otsuse mõjust
Turud on täna üritanud seedida USA Föderaalreservi intressimäära tõstmist ja sellele järgnenud keskpanga juhi Jerome Powelli sõnumit. Aasia aktsiaindeksid on liikunud kolmapäevase uudise valguses eri suundades.
Turud on täna üritanud seedida USA Föderaalreservi intressimäära tõstmist ja sellele järgnenud keskpanga juhi Jerome Powelli sõnumit. Aasia aktsiaindeksid on liikunud kolmapäevase uudise valguses eri suundades.
Kõik, mida pead teadma dividendiaktsiatest: strateegiad ja parimad palad Neli kuningat, kes trotsivad majanduslangust
„Kas sa tead, mis on ainus asi, mis mulle rõõmu valmistab? Selleks on näha minu dividende laekumas." See John D. Rockefelleri tsitaat on öeldud juba rohkem kui 100 aastat tagasi, aga kindlasti on viimase aasta jooksul turgatanud sarnane mõte pähe nii mõnelegi investorile.
„Kas sa tead, mis on ainus asi, mis mulle rõõmu valmistab? Selleks on näha minu dividende laekumas." See John D. Rockefelleri tsitaat on öeldud juba rohkem kui 100 aastat tagasi, aga kindlasti on viimase aasta jooksul turgatanud sarnane mõte pähe nii mõnelegi investorile.
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Juhtide tugevuseks tikub olema rääkimine
Juhid ei kannata pausi ja kipuvad pidama monolooge, tõdeb juhtimis-coach Ruti Einpalu. Ometi on paus, kus näiliselt midagi ei toimu, tegelikult väga otseselt suurepärase tulemuse teenistuses. Pausi ajal toimub kõige olulisem.
Juhid ei kannata pausi ja kipuvad pidama monolooge, tõdeb juhtimis-coach Ruti Einpalu. Ometi on paus, kus näiliselt midagi ei toimu, tegelikult väga otseselt suurepärase tulemuse teenistuses. Pausi ajal toimub kõige olulisem.
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soomlastel on Tallinkile etteheiteid seoses ärajäänud reisidega
Soome Turu ja Rootsi Kapellskäri vahet seilav Tallinki laev Baltic Princess kolm päeva tehnilise vea tõttu sõite ei teinud, mille tõttu jäi reisimata kokku 1400 inimesel.
Soome Turu ja Rootsi Kapellskäri vahet seilav Tallinki laev Baltic Princess kolm päeva tehnilise vea tõttu sõite ei teinud, mille tõttu jäi reisimata kokku 1400 inimesel.
Mängu- ja spordiväljakute ehitajale Lars Laj Eestile meeldib mõelda kastist välja
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.