Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pagulasabi juht: me pole valmis!

    Põgenikud magavad Iisraelis turvakodus.Foto: Reuters/Scanpix

    Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Kristina Kallase sõnul pole Eesti riik valmis suures mahus pagulasi vastu võtma, sest puuduvad süsteem ja oskused.

    Kui valmis on Eesti riik just tehniliselt pagulasi vastu võtma?
    Üldse ei ole valmis!
    Miks?
    Euroopa Komisjonil (EK) on tegelikult kaks ettepanekut. Üks ettepanek puudutab varjupaiga taotlejaid, see on see number, mis tuleb ilmselt täna välja. Nende inimeste taotlused tuleb läbi vaadata ja nad peaksid selleks ajaks olema paigutatud Vao pagulaste vastuvõtukeskusesse. Praegu on meil seal 35 kohta, aga elab 90 inimest. See on juba praegu kolm korda ülekoormatud. Meil pole neid inimesi mitte kuskile panna!
    Teine Komisjoni ettepanek puudutab neid, kes on ümberasustatavad pagulased, kellele on juba varjupaigaluba antud. Need on 326 inimest, kes tulevad siia ja Eesti peab neile kohe väljastama elamisloa, sest ÜRO on nad juba pagulasteks tunnistanud. Kohalikele omavalitsustele langeb nendega suur koormus, kuid meil puudub selleks igasugune süsteem.
    Kuidas riigieelarve rahad liiguvad? Kui EL maksab pagulaste kohta summa, siis see raha liigub alguses riigieelarvesse. Kuid, kuidas see siis KOVidele edasi liigub? Mis suuruses? Mida KOV peab vastu pakkuma, midagi ei tea.
    Kas peale Vao on veel mõni keskus Eestis?
    Ei ole. Mina ei tea, et oleks plaanis mõni juurde ehitada. Praegu kohe pole meil 700 inimest mitte kuhugi panna.
    Kas need inimesed tuleksid korraga või järk-järgult?
    See pole veel teada, eks riigil on võimalik siin midagi öelda. Loomulikult tahab Euroopa Komisjon, et seda tehakse võimalikult ruttu, Kreekal pole neid pagulasi kuskile panna. Idee pole siin kaks aastat venitada, asi tuleb ruttu üle võtta. Ainuüksi kahe päevaga on Kreeka oma saartelt paatide pealt kokku korjanud 1200 põgenikku. Kahe päevaga!
    Vao keskust haldab AS Hoolekandeteenused, mis on riigi omanduses. Neil on iseenesest infrastruktuuri üle Eesti. Tõenäoliselt nad saaksid ajutiselt kuskile mingi koguse paigutada, kuid ma ei usu, et see kogus on 700. Seda saaks küsida sotsiaalkaitseministri käest, pagulaste majutamine on tema rida.
    Üks asi on majutamine, teine töötamine, õppimine. Kuidas muu rehabiliteerimine käib?
    Varjupaiga taotlust menetleb politsei-ja piirivalveamet, see on siseministeeriumi vastutusala. Meile saadetakse ilmselt need taotlejad, kel on suur tõenäosus see taotlus saada. Majandusmigrante meile vast lennutama ei hakata.
    Kuidas nad tööload saavad?
    Eesti riik peab kuue kuu jooksul tegema otsuse, kas neil on õigus saada varjupaik. Kui tuleb positiivne otsus siiajäämise kohta, siis ta saab kas 1aastase või 3aastase elamisloa – sõltuvalt sellest, kui pikka kaitset see inimene vajab. Elamisloaga kaasneb juba muu – töötamisluba, õppimisluba jne.
    Esialgu on vaja kuus kuud Vaos vastu pidada?
    Jah, nii kaua elatakse tavaliselt Vao keskuses. Pärast seda peaks AS Hoolekandeteenused neid ümber paigutama – leidma korteri ja töö. Kuid ka Hoolekandeteenused on juba praeguse koormusega hädas. 700 on Eesti jaoks praeguses suutlikkuse päris karm.
    Olete kindlasti riigi poole ka pöördunud. Mida teile öeldakse, kuidas olukorda põhjendatakse?
    Sotsiaalministeerium ütleb, et lepingu järgi on Vao keskusel kohustus tegeleda varjupaigakaitse saanud isikutega. Aga Vao keskus ütleb, et kohustus on küll, kuid neil on üks inimene tööl ja nad on ülekoormatud.
    Üks inimene peab riigi vastutust kandma?
    Jah.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Ryanair kärbib Vilniuses lende
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas, et ei ava sel suvehooajal Vilniusest kaht lennuliini ning kärbib 11 liini väljumisi, vahendab Leedu majandusleht Verslo Žinios.

Olulisemad uudised

Head nädalavahetuse kuulamist: saladused kinnisvaras ja tuntud investorite portfellides
Mida on praeguse aasta kohta öelda panga suuromanikul, mis peitub investorite portfellides, millal on oodata kinnisvaraarendaja börsiletulekut ja kuidas peab vastu mööblitööstus – need teemad jõudsid sel nädalal kuulamiste tippu.
Mida on praeguse aasta kohta öelda panga suuromanikul, mis peitub investorite portfellides, millal on oodata kinnisvaraarendaja börsiletulekut ja kuidas peab vastu mööblitööstus – need teemad jõudsid sel nädalal kuulamiste tippu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.