Jaga lugu:

Ettevõtjate koda boikoteerib Arengufondi

Eesti Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul on pärast nõkogu valimis plaan Arengufond korralikult tööle panna.  Foto: Raigo Pajula

Esmaspäeval valis riigikogu majanduskomisjon Arengufondile uued nõukogu liikmed, ettevõtjaid esindav kaubandus-tööstuskoda otsustas valimist boikoteerida, seades kahtluse alla Arengufondi vajalikkuse.

Arengufond on aasta esimese kolme kuuga 349 832 euroga kahjumis.

Kui majanduskomisjon pöördus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole, et nad esitaksid kandidaadi Arengufondi nõukogu liikme kohale, teatas koja juhatuse esimees Toomas Luman, et Arengufondi tegevuse eesmärk ja funktsioon on ebaselged. „Sellises olukorras ei pea me õigeks ega põhjendatuks nõukogu kandidaadi esitamist. Täiendavalt märgime, et ka Kaubanduskoda ei näe Arengufondil olevat täna selgeid eesmärke ja unikaalseid funktsioone Eesti majanduses, mistõttu on meie hinnangul küsitav Arengufondi vajalikkus eraldiseisva institutsioonina,“ seisab kirjas.

Luman selgitas Äripäevale, et ettevõtjate hulgas on koja väljendatud arvamus levinud juba mõnda aega ning selles ei ole midagi uut. Kaubanduskoja kevadel uuenenud juhatuse esimesel koosolekul arutati ka Arengufondi teemat ning arvamusena oli valdav, et Arengufondi vajalikud ülesanded oleks mõistlik defineerida ja need, mis sõelale jäävad, tuleks teiste organisatsioonide vahel jaotada.

Majanduskomisjon esitas riigikogule kinnitamiseks neli Arengufondi nõukogu liiget: Maris Lauri, Jevgeni Ossinovski, Sven Papp ja Mart Einasto. Riigikogu nimetab majanduskomisjoni ettepanekul nõukogu liikmed järgmisel töönädalal.

Maris Lauri kandidatuuri esitas Reformierakonna fraktsioon ja Jevgeni Ossinovski kandidatuuri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Sven Papp kandideeris Teenusmajanduse Koja ja Mart Einasto Eesti Haiglate Liidu ettepanekul.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul tekkis nõukogu liikmete määramise vajadus sellest, et seniste liikmete Valdo Randpere ja Indrek Saare volitused riigikogu liikmena lõppesid 23. märtsil. Samuti lõppevad 7. juunil kahe ettevõtluse ja üldsuse esindaja Jaan Männiku ja Mart Einasto volitused Arengufondi nõukogus.

„Kindlasti on fond oma tegevusaja jooksul vedanud olulisi protsesse, kuid praeguses situatsioonis, kus otsitakse tegevusi, oleks mõistlikum otsingud lõpetada. Vägisi kellelegi tegevuste väljamõtlemine tähendab asendustegevuste otsimist ja sellist ebaefektiivsust me kindlasti ei soovi riigis näha,“ kommenteeris Luman.

Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa tõdes, et eks igal organisatsioonil on õigus oma arvamusele. „Minu jaoks on see loomulikult natuke kurb. Ma ei oska öelda, kas selline paljas boikoteerimine on kõige parem, aga arvan, et sõnum on kindlasti avalikkuseni jõudnud,“ nentis ta. Konsa rääkis, et on majanduskomisjoniga arutanud ja plaan on Arengufond pärast nõukogu ja uue juhi valimist tööle panna.

Likvideerimine ainuvõimalik samm

Luman nentis, et kui ühe organisatsiooni eesmärkides ja ülesannetes on juba mõnda aega valitsenud selgusetus, mida ei ole suudetud lahendada, siis tuleb paratamatult otsustada tema saatuse üle. „Likvideerimine ei pruugi seejuures olla mitte radikaalne, vaid ainuvõimalik ja mõistlik samm,“ kommenteeris ta.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi selgitas, et nagu tavaliselt on Arengufondi teemal arvamusi seinast seina. „Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ja tööandjate keskliidu seisukohad on kindlasti oluline sisend. Ent see ei saa olla takistus Arengufondi nõukogu liikmete nimetamisel. Ka reorganiseerimine ei saa toimuda kiirustades,“ selgitas Kivimägi. Ta lisas, et otsust Arengufondi reorganiseerimise kohta tehtud pole, ent see on võrdväärselt laual tegevuse jätkamisega.

Kivimägi sõnul palus majanduskomisjon Maris Lauril analüüsida põhjalikumalt Arengufondile seatud eesmärkide täitmist, tema senist tegevust ja jätkusuutlikust. „Loodame põhimõttelise otsuse Arengufondi tegevuse kohta langetada veel juunikuu jooksul sel aastal, kuna ka ebaselgus ei soosi Arengufondi tööd,“ kommenteeris ta.

Luman selgitas, et olukorras, kus ressursse on piiratult, tuleb riigil vähevajalikud või selge nõudluseta tegevused lõpetada. Ta rõhutas, et kaubanduskoda on korduvalt ja otsekoheselt väljendanud, et riigipidamine peab muutuma efektiivsemaks ega peaks tegema tegevusi, milleta saab hakkama või mida saab teha või juba teeb erasektor. „Avaliku sektori kulude kasvu ei saa lõpmatuseni maksutõusudega katta, sest paratamatult kuivab ümberjagatava raha hulk ühel hetkel siis lihtsalt kokku,“ rõhutas Luman.

Nõukogu pole osatud ära kasutada

Küsimusele, kas 9 nõukogu liiget on Arengufondile vähe või palju, vastas Kivimägi, et liikmete arv ja koosseis tuleneb Arengufondi seadusest, samuti nagu eesmärk ja ülesanded.

Konsa hinnangul pole Arengufond seni osanud üheksa nõukoguliikme olemasolu ära kasutada. Nõukogu võiks tema sõnul olla justkui ümarlaud, kus sisuliselt arutatakse tulevikuküsimusi. „Minu soov on see, et proovida panna nõukogu selliselt tööle, et seal toimuksid väga sisulised arutelud selle üle, kuidas paremini paika panna Eesti tuleviku eesmärke. Meil on vaja hakata vaatama kaugemale kui lihtsalt nelja-aastane koalitsioonileping,“ selgitas Konsa.

Investeerimise plaanid on Arengufondil paigas järgnevaks kuueks aastaks. Seiretegevuse parandamiseks teeb Arengufond ettepanekuid. Kõik suuremad tegevused plaanitakse pärast nõukogu valimist ja uue juhi määramist.

Palju ettepanekuid

Paljud arvamusliidrid on varem nentinud, et Arengufond vajab ümberkorraldamist. Endine minister Anne Sulling on varem avalikult kommenteerinud, et Arengufondis oleks vaja teha muudatusi kõikidel tasanditel. Aprillis rääkis Reet Roos Äripäevale, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Arengufondi võiks kokku liita.

Ka varem Arengufondist hea sõnaga rääkinud Allan Martinson on arvamusel, et asutus vajab muudatusi. Martinson nentis, et Arengufondist tuleb eristada investeerimisettevõte SmartCap, mis vanasti oli Arengufondi nime all.

„Omal ajal, kui Eestis polnud muud kapitali, oli tal väga selge katalüseeriv roll. Ja selle rolli on ta kenasti ära täitnud, ta on väga mitmel idufirmal aidanud jalad alla saada,“ rääkis Martinson. Ta on kindlal seisukohal, et SmartCap tuleks erastada ning riik võiks fondivalitseja asemel pigem investor olla. „Mis puutub Arengufondi, siis ma ei ole sada protsenti kindel, et see peab olema riigiomanduses olev mõttekoda, seda saab väljaspoolt osta,“ ütles ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum