Rootsi majandusleht Dagens Industri avaldas täna Rootsi ärijuhtide seas korraldatud küsitluse, mis näitab, et üheksa kümnest ei ole rahul ei punarohelise valitsuse töö ega majanduspoliitikaga. Uuringu jaoks küsitleti kokku 4000 tipp- ja keskastme juhti.

- Rootsi peaminister Stefan Löfven
- Foto: EPA
Sotsiaaldemokraatliku partei juhitud valitsusele heidetakse ette, et poliitika on vastuoluline, ebamäärane ja harali. Liiga palju mõjuvõimu on antud Vasakparteile, mis valitsusse ei kuulu, kuid mille toetust vähemusvalitsus parlamendis vajab. Poliitikas avaldub see piirangute seadmises kasumiteenimise võimalustele sotsiaalteenuste sfääris, eelkõige hoolekandeasutustes ja erakoolides. Samuti tahab Vasakpartei piirata võimalusi renditööjõu kasutamiseks.
Küsimusele, kui palju usaldate valitsuse majanduspoliitikat, vastas 45%, et väga vähe ning 41%, et üsna vähe. Paljud vastanud olid seda meelt, et läinud sügisel opositsiooni jäänud n-ö parempoolne plokk, kes enne seda oli kaheksa aastat võimul, tuleks majanduspoliitikaga paremini toime.
Teravalt kritiseeris Rootsi valitsuse majanduspoliitikat ka läinud kuul
Pärnu juhtimiskonverentsil esinenud Rootsi ühe suurema õlletootja Spendrups kauaaegne juht
Jens Spendrup, kes on Rootsi suurettevõtjaid ühendava organisatsiooni Svensk Näeringsliv juhatuse esimees.
Valitsus on seadnud eesmärgi viia oma mandaatperioodi lõpuks töötuse määr Rootsis madalaimale tasemele Euroopa Liidu riikide seas. „Praktikas pole aga välja pakutud mitte midagi, mis ettevõtlust edendaks või ettevõtjate elu lihtsamaks teeb,“ kirjutas Spendurp Dagens Industris avaldatud arvamusartiklis.
Selle asemel tehakse ettevõtjate elu hoopis keerulisemaks – tõstetakse makse noorte inimeste ja pensionäride palkamisel, nagu ei olekski eesmärk vähendada noorte kõrget tööpuudust ning soosida seda, et inimesed kauem tööturul püsiksid. Samuti vähendatakse maksusoodustusi, mis paljud varem n-ö mustalt tehtud tööd nagu lihtsamad remonditööd või koduabilise palkamise põranda alt päevavalgele tõid. Ühtlasi on need valdkonnad tihti noortele või pagulastele esimene võimalus legaalselt tööturule siseneda.
Spendurp eitab seisukohta, et riik või poliitikud on need, kes „töökohti loovad“, mida siis rahastatakse kõrgematest maksudest või laenuvõtmisest.
Samas sai Rootsi ametiühingute keskorganisatsioon LO äsja valmis 400 lk pika analüüsi, kus soovitatakse valitsusel just nimelt minna töökohtade loomise teed. Ametiühingu analüüsi hinnangul on kõrge tööpuuduse põhjus vähene nõudlus, mida valitsusel tuleks ergutada. Nii võiks riik 1,5-3% ulatuses SKPst riiklike ressurssidega majanduskasvu kiirendada.
„Kui töötuse vähendamine on nii lihtne, siis miks me pole seda juba edukalt saavutanud,“ küsib Jens Spendrup mõrult ja jääb enda juurde, et eelkõige on vaja selliseid meetmeid, mis ergutaks inimesi nii töötama kui ka rajama uusi ettevõtteid, mis tööjõudu palkaksid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!