Venemaa nafta otsib lääneriikidele alternatiivi Aasiast

Artikkel

- Uudised
- Mait Kraun
- 27. juuni 2015 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa nafta otsib lääneriikidele alternatiivi Aasiast
Venemaa naftafirma Rosnefti logoFoto: EPA
Mais oli Venemaa esimest korda ajaloos naftaekspordilt Hiinasse maailmas esikohal. Moskva otsib Euroopa turgudele alternatiivi ning püüab tihendada sidemeid idapoolsete riikidega, kirjutab Financial Times.
Riik möödus naftaekspordilt Hiinasse Saudi Araabiast – kokku eksportis Venemaa Hiinasse mais 930 000 barrelit naftat päevas. Aprilliga võrreldes on kasv 21 protsenti, selgub teisipäeval avaldatud andmetest.
Saudi Araabia kukkus ekspordilt Hiinasse kolmandale kohale ja jäi alla isegi Angolale. Mais eksportis riik Hiinasse 722 000 barrelit naftat päevas, mis on 43 protsenti vähem kui aprillis.
Hiina ja Venemaa suhted on pärast Venemaa vastaste sanktsioonide kehtestamist soojenenud. Venemaa ja lääne vahelised suhted on seevastu Ukraina kriisi tõttu jahenenud.
Analüütikute sõnul põhjustasid nafaekspordi suurenemise erinevad tarnelepingud Hiinaga, mida on sõlminud paljud Venemaa naftaettevõtted, mille hulgas on ka riigi omandis olev Rosneft. Ühtlasi on oodata, et Hiinast saab nafta suurim importija maailmas. Praegu impordib kõige rohkem naftat USA.
„Venemaa import püsib tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel kõrge, sest sõlmitud on palju pikaajalisi tarnelepinguid,“ ütles Energy Aspectsi naftaturu uuringute juht Amrita Sen. „Meie andmetele, mida me oleme kogunud alates 2007. aastast, on Venemaa esmakordselt naftaekspordilt Hiinasse esikohal,“ märkis ta.
Hiina panustab võimule
Venemaa eksport Hiinasse on alates 2010. aastast rohkem kui kahekordistunud. Samuti selgub andmetest, et Hiina impordib naftat pigem riikidest, kus neil on ka rohkem majanduslikku võimu.
Venemaa, kes on praegu maailma suurim naftatootja, tahab oma eksporditurgu Euroopast eemale suunata. Põhjus on USA ja Euroopa sanktsioonides, mis on teinud Venemaa ettevõtete jaoks äri keerulisemaks.
Analüütikute sõnul survestab Venemaa aktiivsus Saudi Araabiat ja teisi OPECi tootjad, kes võitlevad pikaajaliste klientide ja turuosa pärast. „See trend iseloomustab olukorda, kus Lähis-Ida tootjatel on Hiina turuga järjest rohkem probleeme,“ ütles Citigroupi tooraineuuringute juht Ed Morse.
„Tarnelepingud Venemaa ja ka teiste riikidega nagu Brasiilia muudavad Saudi Araabia, Iraagi ja teiste olukorra raskemaks. Neil on palju raskem Hiina turuosa eest võidelda,“ lisas Morse. Iraani sanktsioonidest loobumisel turule tulev nafta muudab olukorra ainult keerulisemaks.
Oodatakse Iraani kokkulepet
Nimelt saabub 30. juunil Iraani tuumaprogrammi kõneluste tähtaeg – kui maailma liidrid ja Iraan jõuavad kokkuleppele, siis Iraani vastu suunatud sanktsioonid tühistatakse ja naftapakkumine suureneb.
Konsultatsioonifirma Wood Mckenzie prognoosib, et Iraan võib maailmaturule paisata 2017. aasta lõpuks täiendavalt 600 000 barrelit naftat päevas. Capital Economicsi ennustuse kohaselt võib see number ulatuda isegi miljoni barrelini.
„Iraanil võib kuluda aasta või veidi kauem oma tootmismahtude ja ekspordi taastamiseks. Tulevikus lisanduv pakkumine peaks aga juba praegu hindu mõjutama hakkama,“ ütles Capital Economics. „1 miljoni barreli lisamine päevas võib vabalt hinnad uuesti alla 60 dollari barrelist suruda.“
USA naftabuum on vähendanud riigi sõltuvust Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika naftast. Eksportivad riigid peavad otsima kaotatud turuosa järel uusi sihtturgusid. Järjest rohkem loodetakse turge leida Aasiast ja eelkõige Hiinast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kütused
- Makromajandus
Hetkel kuum