14. juuli 2015
Jaga lugu:

Suvine kinnisvarahooldus säästab aega ja raha

Korstnapühkija Pepe Sussen tööpostil.  Foto: Andres Haabu

Soe suvine aeg, mil ligipääs hoonetetele ja selle osadele hõlpsam ning paljud inimesed puhkavad, on parim, aga ka soodsaim aeg kinnisvarahoolduseks.

Et eluase või büroohoone läbi sügise ja talve probleemideta toimiks, tasub suvel kõik hoone elutähtsad osad ning seadmed üle vaadata, kontrollida katust, küttesüsteeme ning ventilatsiooniseadmeid. Ka saab suvisel ajal paljudele hoone osadele märksa vabamalt ligi kui talvel, mistõttu on nende tööde teostamise hind talveperioodi omast tunduvalt soodsam.

Just nii on hinnastatud näiteks väliskanalisatsioonitööd, mille eest talvel, kui maapind külmunud ja töötada oluliselt keerukam, küsitakse ka tunduvalt suuremat tasu, rääkis OÜ Maket Kinnisvara nõunik Jüri Männisalu. Olukorra ennetamiseks tasub just suvel teha kanalisatsioonitorustiku põhjalik ülevaatus. Seejuures eriti hädavajalik on just väliskanalisatsioonitorustiku olukorra hindamine. „Esimeseks märgiks probleemidest on vajumine torustiku kulgemiskohas, mis annab tunnistust sellest, et torustik pole korras.“

Elektriavariisid esineb rohkem talvel

Kuna elektritarbimine on suurem talvel, kasvab siis ka elektriavariide tõenäosus. „Elektritoite katkemisel seiskuvad tsirkulatsioonupumbad, jättes hoone kütteta,“ tõi ta näite suurimast probleemist, mille elektriavarii kaasa tuua võib. Vanematele inimestele võib probleeme põhjustada ka elektrikatkestuse tõttu rikkis liftid. Elektri- ja gaasipaigaldise ning liftide tehnilise seisukorra ülevaatus on reguleeritud seadusega.

„Kui tekkinud vigastusi enne uut talvehooaega ei likvideerita, võivad need hiljem nõuda suuremat remonti,“ hoiatas Männisalu, ja soovitas spetsialistidel kindlasti lasta suvel üle vaadata hoonete tehniline seisukord.

Sügisene niiskus ning talvine külm on majakonstruktsioonidele suur koormus, selgitas ta. „Ehituskonstruktsioonide olukorda peaksid hindama kogenud ehitusinsenerid, tehnosüsteeme hindama spetsialistid,“ lisas ta.

Alusta lekkekohtade leidmisest

Hoone ülevaatusega tasub alustada selle välispiiretest ehk vundamendi, sokliosa, fassaadi ja katuse põhjalikust kontrollimisest. Esmalt tuleb välja selgitada, kas esineb pragusid või muid lekkekohti, mille kaudu vihmavesi hoonesse pääseb. Vee läbijooks rikub hoone konstruktsioone ja põhjustab hallitust. „Ka kõige väiksem lekkekoht kasvab talvistes oludes kiiresti,“ rõhutas Männisalu ja selgitas, et kui väikesesse avasse sisenenud vesi külmub ja tekkinud jää paisub, avardub katkine koht veelgi. „Sulamisega tungib vesi edasi juba suuremasse avasse, korrates tsüklit talve jooksul kümneid kordi.“

Eeskätt lamekatuste puhul on oluline avastada lahti tulnud katusematerjali liitekohti ning ülespööretes tekkinud pragusid. „Katusekatte alla sattunud vihmavett on väga keeruline välja tuulutada. Tavaliselt see ei õnnestugi,“ teab Männisalu oma kogemustest. Plekk-katused on tema sõnul vajalik puhastada kogunenud rämpsust, mis põhjustab pleki kiiret korrosiooni. Üle tasub vaadata ka katuseelementide, nagu lumetõkete ja vihmaveelsüsteemide, seisund.

Maja alla voolanud vihmavesi rikub vundamenti

Korrast ära vihmaveesüsteem võib viia uute ja märksa suuremate probleemideni, kui räästast krae vahele tilkuv jahe vesi. „On üsna tavaline, et maja alla jooksnud vihmavesi põhjustab vundamendi kandevõime märgatavat vähenemist,“ ütles Männisalu.

Küttesüsteeme on soovitav kontrollida surveprooviga, soojusvahetid aga vajavad läbipesemist, sest siis on välistatud nii süsteemi purunemine kui ülemäärane soojusenergia kulu. Remondikulusid aitab kogemustega inseneride soovitusel oluliselt vähendada see, kui vigastused likvideerida juba tekkimise järel.

Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb kord viie aasta jooksul puhastada ahju, kaminat ja pliiti. Seda peab tegema isik, kellel on kutsetunnistus.

Töö järel saab klient tõendi küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta.

Muul ajal võib koduomanik ise või isik, kel vastavat kutsetunnistust pole, tweha vajalikku hooldust.

Rohkem infot leiab: www.korsten.ee

Info küttesüsteemide puhastamise kohta: www.tuletorjeliit.ee 

Kortermaja küttesüsteem vajab hooldamist kord aastas

Ühe tegevussuunana kortermajade renoveerimisele keskendunud ehitusfirma OÜ Kerbera Ehituse juhatuse liige Märt Mõistus soovitab kortermajade küttesüsteeme kontrollida, hooldada ja reguleerida vähemalt korra aastas.

Hooldust ja kontrolli vajavad kõik gaasikatlad ning parim aeg selleks on suvi. „Siis ei ole pikki tööjärjekordi nagu kütteperioodi alguses, kui need võivad ulatuda kuni kolme nädalani,“ selgitas Mõistus. Tema sõnul on suurema rikke parandamiseks või mõne osa väljavahetamiseks suvel piisavalt aega.

Küttesüsteemide hoolduse juures on oluline korstnate ja lõõride puhastus, mida tuleb samuti teha vähemalt kord aastas. „Korstnapühkija puhastab ning kontrollib korstnad ja koostab akti, millega võtab vastutuse,“ selgitas Mõistus. Suvel on tema sõnul hea teha ka muid töid, millele kulub teinekord üle paari päeva - näiteks koridori- või välisvalgustuse renoveerimine.

Elektrisüsteemidega seoses soovitab Mõistus üle kontrollida jaotuskilbid ning vaadata, et nende süsteemid on korrektselt plommitud. „Samuti tuleb üle vaadata, et valgustid koos lülitusseadmetega oleksid töökorras.“ Uuematel ja renoveeritud majadel vajavad kontrollimist ja tolmust puhastamist ka ventilatsiooniseadmed, rääkis Mõistus.

Välisuksed korda

Hooldamist, õlitamist ja hingede määrimist ning tihendite kontrollimist tahavad välisuksed. Samuti välisuste ja akende sulgurid.

Veel on suve alguses õige aeg tegelda kortermajade haljastusega – teede ja platside korrastamise ning hooldamisega. „Lisaks tasub teha üks korralik ringkäik keldriruumides – kontrollida niiskust, elektrisüsteeme ja torusid, kuid ka suitsuandureid,“ loetles Mõistus.

Autor: Kairi Oja, Äripäeva kaasautor

Jaga lugu:
Hetkel kuum