Virge Haavasalu • 12. august 2015 kell 16:45

Kreeka kolmanda abipaketi jõudmine riigikokku lahtine

Kreeka parlament  Foto: Scanpix/Reuters

Millal tuleb riigikogu kokku Kreeka kolmanda abipaketi hääletuseks, on praegu lahtine. Ilmselt ootab Kreekat ees esialgu sildfinantseerimine, mis riigikogu hääletust ei nõua.

Veel täna ennelõunal usuti, et Kreeka kolmanda abipaketi ettevalmistus jõuab sinnamaale, et riigikogu saab seda hääletada tuleval teisipäeval, aga praeguse seisuga seda ikkagi ei juhtu.

Eile andis Kreeka teada, et on valmis kolmandaks abipaketiks ning leppis võlausaldajatega kokku kolmanda abipaketi tingimused, mida  ELi riikide parlamendid saaksid otsustada enne 20. augustit. Nimelt kukub Kreekal 20. augustil Euroopa Keskpanga võlakirjade tagasimaksetähtaeg ja selleks on tal raha vaja.

Eesti valitsuserakondade poliitikud arvasid veel täna hommikul, et riigikogu kutsutakse erakorraliselt kokku 18. augustil. Rahandusminister Sven Sester ütles kella kolme paiku, et eelkõige määrab Kreeka kolmanda abipaketi jõudmise riigikogusse abiprogrammi ettevalmistavate läbirääkimiste kulg. „Kui eesmärk on ESMi abiprogrammi käivitamine enne 20. augustit, siis peab riigikogu täiskogu küsimust käsitlema enne seda,“ oli tema vastus.

Võlakirjade maksmise tähtaeg

„20. august on Kreekal Euroopa Keskpanga võlakirjade tagasimaksete tähtaeg. Paistab, et selleks ajaks ei jõuta menetlust kavandatud tempos läbi viia, mis tähendab, et suure tõenäosusega tuleb teine sildfinantseerimine,“ rääkis rahanduskomisjoni ja ELi asjade komisjoni reformierakondlasest liige Aivar Sõerd. „18. kuupäeva tõenäosus on suhteliselt väike.“

„Meie riikliku reglemendi kohaselt on sildfinantseerimise eeldus, et hiljem kaetakse sildfinantseerimiskohustus programmi arvelt. Sildfinantseerimine ei peaks suurde saali üldse tulema,“ lisas Sõerd. „Seda hakkab menetlema ELi asjade komisjon.“ Sildfinantseerimine on olemuselt ettemaksmine ning need summad tuleb hiljem programmiga katta.

Rahandusministril sõnul peab riigikogu täiskogu andma hinnangu uuele Kreeka majandusprogrammile ESMi abiprogrammi raames. Ühtlasi annab see programm ülevaate sellest, mida Kreeka peab lähiaastatel abiraha saamiseks tegema.

„ESMi programmis osalemine ei too Eestile lisakulutusi, selleks pole vaja meie eraldi panust, kuna oleme juba oma osa ELi finantsstabiilsust tagavast ESMist. Eesti ja teiste ESMi liikmete sissemakstud kapital ja garantiid on tagatised, mille alusel ESM abiprogrammideks vajalikud summad finantsturgudelt hangib,“ kinnitas Sester.

See, kuidas erakonnad riigikogu istungil hääletavad, selgitatakse enne riigikogu hääletust fraktsioonides, kus teema läbi arutatakse. „IRLi otsuse tegemise eelduseks on selgus, et kokkulepitavad reformid aitavad Kreekal kulud ja tulud tasakaalu viia ning tulevikus võlausaldajatele laenud tagasi maksta,“ lausus Sester.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles, kui on ära otsustatud, millal peaks abipaketi hääletamine suurde saali minema, siis kutsutakse fraktsioon kokku, et asi läbi vaielda ja arutada. Kuidas fraktsioon hääletaks, Anvelt enda sõnul ei tea, aga tema isiklik seisukoht on väga pragmaatiline. „Kui Kreeka on praegu võtnud endale kohustuse lubadused täita, siis kindlasti ei tohiks meie parlament võtta seisukohta selle aitamisega mitte ühineda,“ lausus ta ja lisas, et kindlasti tuleb arutelu tõsine.

Anvelt usub, et Eesti otsusel on kindlasti märkimisväärne kaal. „Kui mittetoetajate number suureneb ja Kreeka seda abi ei saa, siis Eesti on kindlasti kaalukausil olev ELi liikmesriik,“ sõnas ta. „Liikmesriikidest on tulnud erinevaid signaale.“

Pärast intensiivseid kõnelusi nõustusid võlausaldajad juulis tingimustega, millega antakse Kreekale umbes 86 miljardit eurot.

Hetkel kuum