Paanika hõng turul

Börsiindeks S&P 500 oli eile turu avanedes ligi sada punkti madalamal.  Foto: Reuters/Scanpix

Eelmise nädala lõpus börsidel alguse saanud müügilaine jätkus eile uue hooga ning kostub aina rohkem hääli, et selle kaja jõuab ka reaalmajandusse.

Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles, et börsilanguse mõju reaalmajandusele on olemas, samas puudutavad riskid seni rohkem Aasia riike kui arenenud majandusi. “Mida kauem korrektsioon aktsiaturgudel kestab, seda suurem on mõju reaalmajandusele. Aktsiaturgude osakaal arenevate turgude majanduses pole samas võrreldav sellega, mis ta on arenenud riikides,” selgitas Palm.

Ta lisas, et arenevad turud kogevad majanduste jahtumist ning aktsiaturgudel toimuv süvendab nii eraisikute kui ka ettevõtete ebakindlust. “Peab olema valmis tagasilöökideks investeeringutes ja tarbimises, mis on olulised majandusmootorid. Kapitalikaupade nõudlus on vähenenud, mida peegeldavad tsüklilised harud, nagu autotööstus ja ka luksuskaubad. Turud on emotsionaalsed, aeg-ajalt reageeritakse ikka üle. Oodatust suurema hinnakõikumise juures vähendatakse riske,” rääkis Palm.

Jälgige Hiinat

Rainer Kattel TTÜ majandusteadlane

Globaalses mõttes on meil kaks olulist mängurit: USA ja Hiina. Arvan, et USAs, kus lähenevad presidendivalimised, suuri muutusi ei toimu. Selles mõttes sõltub väga palju sellest, kuidas Hiina oma valuutaga ümber käib ja oma küsimusi või väljakutseid üritab lahendada, mis osaliselt on nende enda tekitatud. Eelkõige see, mis puudutab finantsturgude liberaliseerimise katseid. Kui me peame kedagi jälgima, siis Hiinat.

Kriisid kuhjuvad

TTÜ majandusteadlase Rainer Katteli sõnul sõltub palju sellest, kui kaua kriis kestab. “Reaalmajanduses on praegugi päris korralikud probleemid. Euroopa majandus on minimaalse kasvuga, seal on probleem reaalmajanduses niikuinii olemas. Pigem on küsimus, kas see hakkab investeeringuid pidurdama. Praegu on näha poliitiliste kriiside kuhjumist,” rääkis Kattel.

“Mis puudutab Eestit ja meie maailmajao seisukohta, siis ma arvan, et Euroopa jätkuval finants-, eelkõige fiskaal- ja võlakriisil, kuidas iganes me seda nimetame, praegu otsest lahendust ei ole. See probleem on ­Euroopa arhitektuuri sisse kirjutatud. Enne kui põhimõttelisi otsuseid Euroopa tasemel vastu ei võeta, ei hakka Euroopa majandus väga tugevasti kasvama,” selgitas Kattel.

Ta lisas, et sellele lisandub nüüd ka väga massiivne põgenike probleem, mis tegelikult Euroopa majandust veel rohkem halvab, vähemalt esialgu. “Meie regioonile lisandub veel Venemaa, millega on Euroopa poolt vaadates halvad suhted, embargod. Arvan, et siin lähiaastatel ilmselt midagi ei muutu. Ilmselt säilivad turgudel ka kolme aasta perspektiivis selline volatiilsus ja kõrged riskid,” rääkis Kattel.

Väikeinvestor: paanika vaibub varsti

Ettevõtjast väikeinvestor Elmo Somelar märkis, et aktsiaturg sõltub pigem reaalmajandusest kui vastupidi, mistõttu süvenevat ebakindlust majandussektorites karta ei tasu. “Minu arvates on praegu turupaanika. On tekkinud tugev müügilaine, mida toetab ka see, et ettevõtete tulemused pole ootustele vastanud,” selgitas ta. Lisaks ettevõtete kesisematele tulemustele kardetakse Somelari sõnul ka USA Föderaalreservi otsust intressimäärasid tõsta, ja Hiina turu langust. “See kõik on kaasa toonud ebakindluse,” ütles ta.

Somelari sõnul vaibub aga õhutatud turupaanika varsti. “Hinnad ikka tõusevad ja langevad hetkes, kuid pikas perspektiivis vaatame ju ettevõtete tulemusi, mis peaksid ajas paranema,” ütles ta ja lisas, et turud on tsüklilised nagu majanduski. Seetõttu ei näe ta pikaajalise investorina muretsemiseks põhjust.

Kas müügilainega börsidel kaasa minna või mitte, sõltub Somelari sõnul iga investori profiilist – kas ollakse lühiajaline kaupleja või pikaajaline investor. Otsuste tegemisel tuleb aga iga konkreetset ettevõtet eraldi vaadata ja analüüsida, millest selle tulemused täpsemalt sõltuvad. Kaupleja võib praeguses turusituatsioonis näha erinevaid võimalusi oma positsioone realiseerides või hoopiski uute positsioonide sissevõtmisega.

Hiina mõju

Some­lar lisas, et reaalmajandust mõjutab just tarbijanõudlus. “Kui Hiina majandus on vedur, siis seal toimuv võib ka ettevõtteid mõjutada,” ütles ta. Näiteks kardetakse Apple’i jätkusuutlikkuse pärast, kuna selle aktsia on aastaga tunduvalt kukkunud.

“Ma arvan, et septembris tuleb Apple jälle mõne huvitava uudisega lagedale ja nende aktsia hind taastub,” märkis Somelar.

Seevastu USA analüütikud on pessimistlikumad. Nii ennustas investeerimisfirma Leuthold Weeden Capital Management investeeringute juht Doug Ramsey, et Standard & Poor’s 500 indeksi langus võib ulatuda 20 protsendini ning võimalik on ka Föderaalreservi sekkumine. “Usun, et kui langus ületab 10 protsenti, siis me hakkame kuulma jutte uuest rahatrükist. Intressimäärade tõstmine lükatakse aga teadmata ajaks edasi,” teatas Ramsey.

USA aktsiaturud tegid eelmisel nädalal suurima languse alates 2011. aastast. Langus jätkus eile, kui USA aktsiaturud sööstsid avanemisel püstloodis alla. Dow Jonesi tegi avanemisel läbi 5- ja Nasdaq 8protsendise languse.

Enne seda tegid Hiina aktsiad esmaspäeval lausa suurima kukkumise alates 2007. aastast, sest valitsuse meetmed ei ole töötanud ning mure majanduse aeglustumise pärast süveneb. Hiina olulisim, Shanghai Composite’i indeks kukkus päeva jooksul kuni 9 protsenti ja sulgus kauplemispäeva lõpuks 8,5 protsenti madalamal – 3209,905 punktil.

“See on tõsine katastroof ja tundub, et miski ei suuda seda peatada,” ütles investeerimisfirma Heqitongyi Asset Management investeeringute juht Chen Gang, kes tunneb survet investeeringute jätkuvaks vähendamiseks. Indeks on 12. juunil saavutatud tipust kukkunud juba 37 protsenti ning väärtusest on kadunud 4 triljonit dollarit.

Tugevalt mõjutab toimuv ka näiteks valuutakursse. Nii on euro kurss, mis seni liikus allamäge, pööranud järsult üles. Euro kurss dollari suhtes jõudis eile kõrgeimale tasemele alates veebruarist ning Jaapani jeen jõudis kolme kuu tippu.

Samal ajal katsuvad aina uusi põhju energiakandjate hinnad. Nii kukkus nafta hind kuue ja poole aasta madalaimale tasemele. Brenti toornafta kukkus alla 45 dollari barrelist ning USA toornafta odavnes alla 40 dollari barrelist. Turul on jätkuvalt ülepakkumine ja investorid kardavad, et Hiina majanduskasvu aeglustumine vähendab nõudlust ka nafta järele.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum