Äripäev • 31. august 2015 kell 12:00

Eestlase teadlikkus rahaasjadest ei peegeldu käitumises

Eestlased on muutunud säästmisest teadlikumaks.  Foto: Panthermedia/Scanpix

Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenustest on paranenud, selgub rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi.

Viimase viie aasta jooksul on märgata rahaasjade korraldamisega seotud hoiakutes muutusi. Inimestele on hakanud veidi rohkem rahuldust pakkuma raha säästmine ja selle kulutamine. Samas 2010. aastast alates ei ole elanike raha säästmises muutuseid toimunud: umbes 2/3 elanikest on viimase aasta jooksul mingil viisil raha kogunud, samas kui ligi kolmandik (35%) raha säästnud ei ole. Seega muutus on toimunud mõtte ja hoiaku tasandil, kuid see ei avaldu veel inimeste käitumises.

Peamise sissetulekuallika kaotades suudaks oma elamiskulusid katta, ilma raha laenamata või kodust välja kolimiseta, üle 3 kuu üksnes ligi kolmandik (32%) Eesti elanikest. Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu.

Iga viies pensionipõlve pärast ebakindel

Suhteliselt vähe on neid, kes leiavad, et nende pensionipõlv on majanduslikult kindlustatud. 7% vastanutest on täiesti kindel, et neil on pensionipõlveks rahaasjad hästi planeeritud, samas ligi viiendik elanikest (22%) ei ole selles üldse kindel. Iga kümnendal vastajal ei ole oma pensionipõlveks üldse mingeid plaane ning nende osakaal on suurem 18–29aastaste, madalama haridusega ja mittetöötavate vastajate seas.

Eesti inimeste finantskäitumine laias spektris on muutunud ratsionaalsemaks ja rahaasjade kavandamine ettenägevamaks. Rahaasjade planeerimisel on pere-eelarve koostajate arv kasvanud 33%-lt 44%-le. Kõige rohkem (37%) planeerivad inimesed oma rahaasju kuu kaupa ette ja seda mõjutav peamine tegur on sissetulek. Suurenenud on vähemalt aastaks ette planeerivate inimeste arv. Samas iga viies vastaja (19%) ei planeeri oma rahaasju üldse.

Üle poolte vastajatest (56%) hindab oma üldiseid teadmisi rahaga ümberkäimisel võrreldes teiste täiskasvanutega Eestis keskmiseks. Väga kõrgeks või küllaltki kõrgeks hindab oma finantsalaseid oskuseid 30%, samas kui küllaltki madalaks või väga madalaks 11%.

Teadlikkus finantsteenustest on kasvutendentsis

Inimesed teavad enamlevinud finantsteenuseid ning kasvanud on teadmised aktsiate ja võlakirjade kasutamise kohta, paranenud on arusaam intressist ja selle arvutamisest ning teadlikkus investeerimisest. Samas teenuste kasutamisel märgatavaid muutusi ei ole. Elanikest 98% omab arvelduskontot ning pooltel inimestel (50%) on olemas kohustuslik kogumispension (II sammas) ja 10%-l täiendav kogumispension (III sammas).

Kasvanud on veidi arvelduskontot, autoliisingut, kohustuslikku kogumispensioni ja elukindlustust omavate inimeste arv ning pisut on vähenenud krediitkaardi kasutajate ja kinnisvara tagatisega pangalaenu omavate inimeste osakaal. Üle poolte elanikest eelistavad finantsteenust valides esmalt kaaluda mitmete erinevate võimaluste vahel, neist 43% kaalus erinevate pakkujate mitmete võimaluste vahel. Samas veerand elanikest (27%) ei kaalunud finantsteenust valides üldse alternatiivseid võimalusi.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas juunis 2015 rahandusministeeriumi tellimusel avaliku arvamuse uuringu, mis käsitles Eesti elanike finantskirjaoskust ja finantsteenuste alast teadlikkust. Uuringu käigus küsitleti 1137 Eesti elanikku vanuses 18–80 eluaastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. ja 2012. aasta uuringutega ning aruandes kajastatakse võrdlust vanuserühmas 18–74.

Hetkel kuum