Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlase teadlikkus rahaasjadest ei peegeldu käitumises

    Eestlased on muutunud säästmisest teadlikumaks.Foto: Panthermedia/Scanpix

    Eesti inimeste teadlikkus oma rahaasjade korraldamisest ja finantsteenustest on paranenud, selgub rahandusministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust. Samas on nii oma kulude ja tulude planeerimisel kui ka finantsteenuste kasutamisvõimalustes kasvuruumi.

    Viimase viie aasta jooksul on märgata rahaasjade korraldamisega seotud hoiakutes muutusi. Inimestele on hakanud veidi rohkem rahuldust pakkuma raha säästmine ja selle kulutamine. Samas 2010. aastast alates ei ole elanike raha säästmises muutuseid toimunud: umbes 2/3 elanikest on viimase aasta jooksul mingil viisil raha kogunud, samas kui ligi kolmandik (35%) raha säästnud ei ole. Seega muutus on toimunud mõtte ja hoiaku tasandil, kuid see ei avaldu veel inimeste käitumises.
    Peamise sissetulekuallika kaotades suudaks oma elamiskulusid katta, ilma raha laenamata või kodust välja kolimiseta, üle 3 kuu üksnes ligi kolmandik (32%) Eesti elanikest. Iga kolmas Eesti inimene tuleks peamise sissetulekuallika kaotuse korral elamiskulude katmisega toime vähem kui ühe kuu.
    Iga viies pensionipõlve pärast ebakindel
    Suhteliselt vähe on neid, kes leiavad, et nende pensionipõlv on majanduslikult kindlustatud. 7% vastanutest on täiesti kindel, et neil on pensionipõlveks rahaasjad hästi planeeritud, samas ligi viiendik elanikest (22%) ei ole selles üldse kindel. Iga kümnendal vastajal ei ole oma pensionipõlveks üldse mingeid plaane ning nende osakaal on suurem 18–29aastaste, madalama haridusega ja mittetöötavate vastajate seas.
    Eesti inimeste finantskäitumine laias spektris on muutunud ratsionaalsemaks ja rahaasjade kavandamine ettenägevamaks. Rahaasjade planeerimisel on pere-eelarve koostajate arv kasvanud 33%-lt 44%-le. Kõige rohkem (37%) planeerivad inimesed oma rahaasju kuu kaupa ette ja seda mõjutav peamine tegur on sissetulek. Suurenenud on vähemalt aastaks ette planeerivate inimeste arv. Samas iga viies vastaja (19%) ei planeeri oma rahaasju üldse.
    Üle poolte vastajatest (56%) hindab oma üldiseid teadmisi rahaga ümberkäimisel võrreldes teiste täiskasvanutega Eestis keskmiseks. Väga kõrgeks või küllaltki kõrgeks hindab oma finantsalaseid oskuseid 30%, samas kui küllaltki madalaks või väga madalaks 11%.
    Teadlikkus finantsteenustest on kasvutendentsis
    Inimesed teavad enamlevinud finantsteenuseid ning kasvanud on teadmised aktsiate ja võlakirjade kasutamise kohta, paranenud on arusaam intressist ja selle arvutamisest ning teadlikkus investeerimisest. Samas teenuste kasutamisel märgatavaid muutusi ei ole. Elanikest 98% omab arvelduskontot ning pooltel inimestel (50%) on olemas kohustuslik kogumispension (II sammas) ja 10%-l täiendav kogumispension (III sammas).
    Kasvanud on veidi arvelduskontot, autoliisingut, kohustuslikku kogumispensioni ja elukindlustust omavate inimeste arv ning pisut on vähenenud krediitkaardi kasutajate ja kinnisvara tagatisega pangalaenu omavate inimeste osakaal. Üle poolte elanikest eelistavad finantsteenust valides esmalt kaaluda mitmete erinevate võimaluste vahel, neist 43% kaalus erinevate pakkujate mitmete võimaluste vahel. Samas veerand elanikest (27%) ei kaalunud finantsteenust valides üldse alternatiivseid võimalusi.
    Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll korraldas juunis 2015 rahandusministeeriumi tellimusel avaliku arvamuse uuringu, mis käsitles Eesti elanike finantskirjaoskust ja finantsteenuste alast teadlikkust. Uuringu käigus küsitleti 1137 Eesti elanikku vanuses 18–80 eluaastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. ja 2012. aasta uuringutega ning aruandes kajastatakse võrdlust vanuserühmas 18–74.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Enne sanktsioone varuti hoogsalt Venemaa vineeri Sõda puiduvedu suurt ei raputanud
Enefit Greeni aktsiat tabas järsk langus
Rootsist sai Euroopa suurim elektri eksportija
Raadiosaated
Kalle Muuli: Eesti energiajulgeoleku puhul tehti halbu otsuseid juba aastal 2013
Endine ajakirjanik ja poliitik Kalle Muuli on värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani üks nõunikest. Teadupärast peab tegelema see ministeerium elektriturureformi läbiviimisega.
Endine ajakirjanik ja poliitik Kalle Muuli on värske ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani üks nõunikest. Teadupärast peab tegelema see ministeerium elektriturureformi läbiviimisega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Kui nii jätkame, läheb Made in Estonia pausile
Vanast harjumusest mõtlemine, et Lääne-Euroopas on kõik või peaaegu kõik kallim kui meil, mõjub uinutavalt ja viib eksiteele. Eesti pole enam odav riik. Järelikult ei tohi ka riigihangetel soodsaim hind ruulida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vanast harjumusest mõtlemine, et Lääne-Euroopas on kõik või peaaegu kõik kallim kui meil, mõjub uinutavalt ja viib eksiteele. Eesti pole enam odav riik. Järelikult ei tohi ka riigihangetel soodsaim hind ruulida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik arvamuslood
Investor
Ryanairi juht: odavlendude aeg on möödas
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Juhtimine
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Kõik juhtimise artiklid
Kõik artiklid
Eesti lõpetab Schengeni viisaga venemaalaste riiki lubamise
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisuturundus
Sisuturundus
Suur lugu
Lätlannast Miss Multiversum õpetab, kuidas "olla oma elu jumalanna"
Hiigelhaaranguga lõhki rebitud rahvusvahelises skeemis paljastus väike Eesti firma
Koroonakriisi võitjad ja kaotajad: ühes otsas Synlab, teises Ida-Virumaa krüptomiljonärid
Kõik suured lood
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kullafond: palkade avalikustamine tõi kandidaatide tulva
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarjas "Kullafond" meenutame sel korral 2022. aasta veebruaris eetris olnud saadet "Kasvukursil", milles oli juttu palkade ja palgavahemike avalikustamisest.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarjas "Kullafond" meenutame sel korral 2022. aasta veebruaris eetris olnud saadet "Kasvukursil", milles oli juttu palkade ja palgavahemike avalikustamisest.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.