Gazprom kaitseb oma Euroopa turuosa

„Euroopa gaasiturg muutub pidevalt ja nendele väljakutsetele vastamiseks tahame testida uusi gaasi müügi viise, et näha, millist kasu võiksid sellest saada nii müüjad kui ostjad,“ ütles Gazpromi asedirektor Aleksandr Medvedev. Oksjoni tulemused peaksid selguma mõne päeva pärast.

Gaasipuudust Euroopas praegu ei ole. Pigem vastupidi. Hulgaliselt varem Aasiasse mõeldud veeldatud gaasi on ümber suunatud Euroopasse.

„Oksjoni ajastus pole hea hinna saamiseks just kõige parem,“ nentis Saksa energiakaupleja Montana Energie-Handel GmbH portfellihaldur Andreas Holzer.

Samas langeb oksjon ajale, mil Gazprom valmistub vastama Euroopa Liidu süüdistusele, et firma on oma tugevat turupositsiooni kuritarvitanud. Oma vastuse on Gazprom lubanud esitada 28. septembril. Turupõhise instrumendi kasutamist saab kindlasti tõlgendada kui n.ö sammu õiges suunas, ütles Sikorski.

Ka ajaleht Financial Times tõlgendab oksjoni korraldamist kui Gazpromi järeleandmist Euroopa Komisjoni survele luua Euroopas vaba gaasiturg Gazpromi eelistatud pikaajaliste tarnelepingute asemel. Viimase tõttu on mitmetel liikmesriikidel - eriti Kesk- ja Ida-Euroopas - tulnud gaasi eest kõrgemat hinda maksta.

„Nad on aru saanud, et kui tahavad sellel turul tegutseda, tuleb neil mängida selle turu reeglite järgi,“ ütles FT-le Venemaa Teaduste Akadeemia energiauuringute instituudi osakonnajuht Tatjana Mitrova.

Teine põhjus oksjoni korraldamiseks on analüütikute arvates läbi Saksamaa kulgev gaasijuhe Opal, kus Gazprom ei saa ELi konkurentsiseaduste järgi nõutada omale suuremat mahtu kui 50%. Gazpromil on aga vaja suuremat mahtu, kui firma tahab gaasitransiiti tulevikus Ukraina kaudu järsult vähendada. Ilma selleta on Nord Streami gaasijuhtme laiendusel, milles hiljuti kokku lepiti, vähe mõtet. „Gazprmi jaoks on äärmiselt oluline võimalus kasutada Opali mahust enam kui 50%,“ ütles Mitrova.

Kui oksjon õnnestub, annab see Gazpromile võimaluse saata Opali kaudu rohkem oma gaasi, sest omanikuks on sellisel juhul juba keegi teine. Nii ei riku Gazprom 50% piirangut. Kui oksjon aga läbi kukub, saab Gazprom väita, et ükski kolmas osapool pole torujuhtme kasutamisest huvitatud, mistõttu Brüsseli nõudmine on ebaloogiline. „Selline on uus Gazpromi strateegia,“ kommenteeris lehele Oxfordi Energiauuringute Instituudi analüüsiosakonna juht Jonathan Stern.

Gazprom tarnib umbes 30% Euroopa gaasist. Viimasel ajal on hinnad languses ning ka kogused vähenenud, kui Ukraina lõpetas juulis Venemaalt maagaasi importimise. Gazpromi ekspordidivisjoni osakonnajuhi asetäitja Valeri Nemovi sõnul tahab Gazprom tänavu gaasitarneid Euroopale ja Türgile suurendada 7%.