Käo pagulastest: suhtumist tuleb muuta

„Mina arvan, et igas ettevõttes on sõjapõgenikele töökohti. Neid peljatakse siin põhjendamatult. Iga ettevõte, kes tahab natukenegi selle teema peale mõelda, leiab mingeid lahendusi. Ettevõtjad võiksid riigile siin olla toeks ja eeskujuks,“ rääkis Käo.

Ta lisas, et tema hinnangul on põgenike temaatika Eestis väljamõeldud probleem. „Mina ei pelga, et see on Eestile nüüd mingi tohutu probleem. Inimestel on lihtsalt hirm, kardetakse. Need numbrid, millest hetkel räägitakse, on nii väikesed, Eesti riigile sellest mingit häda küll ei tule. Pigem läheb asi natuke rahvusvahelisemaks ja huvitavamaks siin, mitmekesisemaks. See avab võib-olla Eesti inimest suhtlema rohkem ka muu maailmaga,“ rääkis Käo.

Ta lisas, et Eestis on üldse raske välismaalast tööle võtta, sest tihti tekib kohalike vastuseis. “Eestlane kardab välismaalasi. Asi polegi keeleoskuses, lihtsalt ei võeta kedagi oma mängumaale. Ettevõtetes leidub neile kindlasti tööd. Pigem tuleks vaadata seda, et põgenikud ei jääks kuskile istuma, vaid leiaksid kohe ka rakendust – nii saavad nad ühiskonna osaks,“ soovitas Käo.

Mõni ettevõtja on pelglikult öelnud, et põgenike hulgas ei pruugi olla vajalike oskustega inimesi, keda tööle palgata. Käo sõnul pole see probleem. „See võib nii olla, aga see probleem on ka Eesti inimestega. Võibolla pagulastel on isegi rohkem motivatsiooni neid oskusi õppida? Koolitustega tuleb ju pidevalt tegeleda,“ märkis Käo ja lisas, et riik võiks pakkuda ka omalt poolt koolitusprogramme, sest ettevõtjad tegelevad koolitustega nii ehk naa.

„Ettevõtetes on ju erineva kvalifikatsiooniga inimesi tööl. Kui vaadata näiteks Saksamaad või muud Lääne-Euroopa riiki, siis on ju teada, et need inimesed on vähemalt alguses lihttööl, midagi pole teha. Pole vaja imekeerulist koolitust. Tähtis on, et nad hakkaksid kohe midagi tegema,“ rääkis Käo.

Kui ükskord on käes päev, kui põgenikud Eestisse jõuavad, siis usub Käo, et vajadusel aitavad ettevõtjad neid kindlasti. „Ma ei kahtle selles, kindlasti aidatakse. Praegu on aitamine abstraktne, kuid kui nad juba siin on, siis kindlasti. Ettevõtjad on kõige progressiivsem osa Eestis, kes kardab kõige vähem,“ lausus Käo.

See, kuidas Eesti inimeste suhtumist muuta, on Käo sõnul keeruline öelda. „Eks see võtab aega. Meie ajalugu on ju keeruline olnud ja need kartused on põhjendatud. Lihtne on öelda, et ära karda! Inimesed, kes vähe reisivad, kel pole kontakte välismaailmaga, kes pole sellistes riikides käinud – neil on hirm. Ja poliitikud kardavad jällegi oma häälte pärast. Ettevõtjad võiksid siin olla küll toeks,“ rääkis Käo. Tema sõnul on oluline neid küsimusi tsiviliseeritud moel lahendada ja teemat rohkem avada.

Äripäev küsib tuntud Eesti ettevõtjatelt ja juhtidelt, kuidas ja mil määral on nad valmis sõjapõgenikke toetama.