Käo pagulastest: suhtumist tuleb muuta

Mõni ettevõtja on pelglikult öelnud, et põgenike hulgas ei pruugi olla vajalike oskustega inimesi, keda tööle palgata. Käo sõnul pole see probleem. „See võib nii olla, aga see probleem on ka Eesti inimestega. Võibolla pagulastel on isegi rohkem motivatsiooni neid oskusi õppida? Koolitustega tuleb ju pidevalt tegeleda,“ märkis Käo ja lisas, et riik võiks pakkuda ka omalt poolt koolitusprogramme, sest ettevõtjad tegelevad koolitustega nii ehk naa.

„Ettevõtetes on ju erineva kvalifikatsiooniga inimesi tööl. Kui vaadata näiteks Saksamaad või muud Lääne-Euroopa riiki, siis on ju teada, et need inimesed on vähemalt alguses lihttööl, midagi pole teha. Pole vaja imekeerulist koolitust. Tähtis on, et nad hakkaksid kohe midagi tegema,“ rääkis Käo.

Ettevõtjad võiksid aidata

Kui ükskord on käes päev, kui põgenikud Eestisse jõuavad, siis usub Käo, et vajadusel aitavad ettevõtjad neid kindlasti. „Ma ei kahtle selles, kindlasti aidatakse. Praegu on aitamine abstraktne, kuid kui nad juba siin on, siis kindlasti. Ettevõtjad on kõige progressiivsem osa Eestis, kes kardab kõige vähem,“ lausus Käo.

See, kuidas Eesti inimeste suhtumist muuta, on Käo sõnul keeruline öelda. „Eks see võtab aega. Meie ajalugu on ju keeruline olnud ja need kartused on põhjendatud. Lihtne on öelda, et ära karda! Inimesed, kes vähe reisivad, kel pole kontakte välismaailmaga, kes pole sellistes riikides käinud – neil on hirm. Ja poliitikud kardavad jällegi oma häälte pärast. Ettevõtjad võiksid siin olla küll toeks,“ rääkis Käo. Tema sõnul on oluline neid küsimusi tsiviliseeritud moel lahendada ja teemat rohkem avada.

Äripäev küsib tuntud Eesti ettevõtjatelt ja juhtidelt, kuidas ja mil määral on nad valmis sõjapõgenikke toetama.