Eliisa Matsalu • 15. september 2015
Jaga lugu:

Kohtuotsus ajab tööaja sassi

Starmani tegevjuht Aivo Adamson märkis, et nemad Euroopa kohtu otsuse pärast tehnikute tööaega reguleerima ei hakka.  Foto: Raul Mee

Tööandjad peavad hakkama osa alluvate tööaja sisse arvestama ka aega, mis neil kulub tööle jõudmiseks. Kuigi muudatus näib karm, usuvad ettevõtjad, et kokkuvõttes on kõik kompromissi küsimus.

Euroopa kohus: tööle sõitmine käib tööaja alla

Eelmisel nädalal otsustas Euroopa Kohus, et kindla kontoripinnata töötajatel tuleks tööaja sisse arvestada nii sõit esimese kliendi juurde kui ka viimase juurest koju.

Kohtuvaidlus puudutas Hispaania turvasüsteemide ettevõtet Tyco. Ettevõtte töötajate käsutuses on küll firma sõidukid, millega liigutakse ühest töökohast teise, kuid läbitavad vahemaad on pikad. Mõnikord kulub Tyco töötajatel õigesse kohta jõudmiseks kuni kolm tundi.

Kohtuotsuses viidati, et töötaja ei ole süüdi, kui peab kodust otse kliendi juurde sõitma. Euroopa Kohus leidis, et kui töötajad peavad kannatama tööandja valikute pärast, läheb see vastuollu tööaja direktiivi eesmärgiga kaitsta töötajate ohutust ja tervist, mille hulka kuulub ka vajadus garanteerida töötajatele minimaalne puhkeaeg.

Möödunud nädalal otsustas Euroopa Kohus, et töötajatel, kel pole kindlat kontoripinda ja kes alustavad tööpäeva kodust, tuleks tööaja sisse arvestada ka see aeg, mis neil kulub esimese kliendi juurde sõitmiseks ja viimase kliendi juurest lahkumiseks. Seni ei olnud selline asi lubatud.

Kuna Euroopa Kohtu otsus on siduv kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, mõjutab see ka Eestit. Lextali advokaadibüroo advokaat Gretta Oltjer-Timberg selgitas, et kuna tõlgendati Euroopa Liidu tööaja direktiivi, peavad Eesti tööandjad kohe töölepinguid ja palgaküsimused üle vaatama. Kui jätta kõrvale üks tööinspektsiooni juhend tööautode kasutamise korral tööaja arvestamise kohta, pole Eestis Oltjer-Timbergi sõnul tööaja alustamise probleemi varem analüüsitud.

„Otsus mõjutab väga paljusid – lugematul arvul maaklereid, turvafirma töötajaid, tehnikuid ja teisi,“ loetles ta. Kuna otsus tehti töötaja kaitseks, teeb otsus muret just tööandjatele. Nimelt hakatakse tööaega arvestama varasemast kellaajast, mis tähendab, et tööandjal võib tekkida kohustus maksta ületundide eest. „On ka oht, et töötajad võivad hakata olukorda ära kasutama,“ ütles Oltjer-Timberg. Selle vastu on tema sõnul kohus soovitanud, et tööandja võiks seada töötaja esimese ja viimase kliendi või tööobjekti võimalikult kodu lähedale.

Kompromissi küsimus

Ehitusfirma Lemminkäinen AS juhi Sven Pertensi sõnul tuleb esmalt tööaja direktiivi täpsustada ja alles seejärel saab ettevõtte töökorraldust ümber reguleerida. Saatan võib peituda detailides – näiteks tekkis Pertensil küsimus, kas kontoripinna all peetakse silmas vaid kindlalt kontoripinda ennast või võib selle alla liigitada ka näiteks mingeid töötajate ruume, kus igal töötajal on oma kapp.

„Kui tõesti leidus tööandja, kes hakkas nõudma töömeestelt saja või rohkemagi kilomeetri taha jõudmist mingiks kellajaks nii, et see oli töötaja oma vastutada, siis küllap oli direktiivi selline tõlgendus õigustatud,“ ütles ta.

Üks asi on Pertensi sõnul aga selge – tööaega, mis kulub töötajal kodust tööandja püsivasse tegevuspaika jõudmiseks, ei peaks kindlasti tööaja sisse arvestama. „Tööle kohaletulek on valdavalt siiski töötaja kohustus,“ ütles ta.

Kuigi Euroopa Kohtu otsust saab tõlgendada mitmeti, taandub Pertensi sõnul kokkuvõttes kõik töötaja ja tööandja omavahelistele suhetele ja kokkulepetele. „Mõistlike inimeste vahel ei teki absurdseid olukordi,“ ütles Pertens, viidates juhtumile, mille põhjal kohtuotsus tehti. Tema hinnangul saab kõiki küsimusi arutada ja ka kompromissideni jõuda.

Kuidas mõjutab maksukogumist töölemineku arvestamine tööaja hulka? Evelyn Liivamägi, maksuameti otseste maksude talituse juhataja

Euroopa Kohtu otsus ei muuda maksustamisel siseriiklikult midagi. Ka praegu ei maksustata erinevate töötegemise kohtade vahelisi sõite. Seega kui inimese töökoht on kodus ehk kodukontoris, siis sealt alustatud tööga seotud sõidud on ettevõtlusega seotud.

Samuti võib aja- ja rahakulu kokkuhoiu eesmärgil ka mitte kodukontoris töötaval töötajal olla mõistlik alustada teatud juhtudel töösõite kodunt, mitte tööandja kontorist. Näiteks hommikul lähetusse minekul ei ole ju mõistlik ilma töise vajaduseta kontorisse sõita ja alles pärast seda lennujaama minna. Selle asemel sõidetakse kodunt otse lennujaama ning see sõit on tööga seotud.

Erisoodustus tekib siis, kui töötaja töökoht on kindlaks määratud ning talle hüvitatakse kodu-töökoha vaheline või mõni muu isiklik sõit, ilma et maksuseadused maksuvabastuse ette näeksid. Selles Euroopa Kohus seisukohta ei võtnud.

Võimalusi mitu

Näiteks on ka Lemminkäinenil objektid erinevates kohtades ja tööaja alustamine ja tööle jõudmine on mitmel viisil korraldatud. Mõnikord, kui objekt asub töötajate püsielukohtadest kaugel, korraldab ettevõte neile töökoha lähedale majutuse. Sellistel juhtudel käsitletakse ööbima jäämist kui töölähetust. Kõige sagedamini lepitakse Lemminkäinenis kokku kindel kellaaeg, millal peavad töötajad püsitöökohas olema ja seejärel korraldatakse neile transport objektile.

Samuti on olukordi, kui üks töötajatest korjab töötajad kodudest kokku ja viib töökohtadele. Viimast kasutatakse Pertensi sõnul juhtudel, kui objekt asub põhitöökohast vastupidises suunas. „Pole ju mõtet, et töötaja liigub kõigepealt 40 kilomeetrit ühes suunas ja siis 80 kilomeetrit tagasi,“ selgitas Pertens.

Ta lisas, et kindlasti leidub ka töötajaid, kes hakkavad olukorda ära kasutama. „Selle vältimiseks peaks tööandja oskama töötajaid valida.“ Sama soovitus kehtib Pertensi sõnul töötajatele – kui tööandja suhtub töötajasse kui orja, on põhjust mõelda töökoha vahetamise peale.

Kohtuotsus jätab külmaks

Kuigi Starmanil on palju töötajaid, näiteks tehnikuid, kelle töö liigub erinevate objektide vahel, ei mõjuta ettevõtte tegevjuhi Aivo Adamsoni sõnul see otsus nende tööd kuidagi. „Vahet pole, mis direktiiv ütleb. Me katsume oma töötajaskonnaga ikka endistviisi edasi käituda,“ ütles ta, lisades, et põhieesmärk on siiski see, et tööd saaksid tehtud nii, kuidas klient soovib. Enne, kui keegi teine Euroopa otsust rakendada püüab, ei kavatse Starman Adamsoni sõnul enda töökorraldust muuta.

Adamson tunnistas, et ta pole Starmani tehnikute igapäevategevustega täielikult kursis, ent objektidele liikumise aeg arvestatakse tema sõnul tööaja sisse. „Ma ei julge spekuleerida, mis ohte võib muudatus tööandjatele tuua. Meile meeldib maksta tulemustasu ja ma arvan, et igasugused direktiivid ei saa meile takistuseks olla,“ sõnas ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum