DNB: eurotsooni soodne kurss tagab Eestile majanduskasvu

Eesti kohta prognoosib DNB majanduskasvu kiirenemist tänavuselt 1,5%lt kuni 3,5%ni 2017. aastal ning 2018. aastaks peaks kasv olema juba 3,7%.

DNB Panga analüütiku Andres Klaari sõnul on Balti riikide majanduskasvu näitajate taga võimekus tulla toime välissektorist tingitud väljakutsetega. “Näiteks Venemaa impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele ja Euroopa endiselt nõrk sisenõudlus avaldasid Balti riikidele kardetust vähem mõju. Eesti, Läti ja Leedu eksportöörid on korduvalt näidanud üles head kohanemisvõimet, mis peaks andma parema stardipositsiooni ka nüüd, kui sisenõudlus ekspordi sihtriikides hakkab loodetavasti paranema,” rääkis Klaar.

Eurotsoonis tervikuna on majanduskasv küll viimase aasta jooksul kiirenenud, kuid jääb teiste tööstusriikidega (USA, Suurbritannia, Skandinaavia jt) võrreldes aeglasemaks. Klaari sõnul on selle üks põhjusi töötuse kõrge tase ja tööturu vähene reformimine. “Paranemine on olnud aeglane, kuid Euroopa Keskpanga soodne rahapoliitika peaks siiski aitama sisenõudlusel paraneda, mis kindlasti mõjutab ka Eesti majandust positiivselt,” lisas Klaar.

Norra suurpanga majandusprognoosi kohaselt on lähiaastate energiakandjate hindadest olulisim naftahinna püsivalt madal tase, mille põhjus on jätkuv ületootmine – Saudi Araabia ja Iraagi rekordtoodangud ning Iraani naftaga uuesti turuletulek.

“Nafta hind võib selle aasta neljandas kvartalis tõusta 60 dollarini barreli kohta. 2016. aastal prognoosib DNB nafta hinna tõusu 65 dollarit barreli kohta ning 2017. aastal 70 dollarit barreli kohta,” märkis Klaar. Seega jääb nafta hind järgneval viiel aastal sarnasesse vahemikku, nagu see oli aastatel 2005-2011. “Tihenenud konkurents naftatööstuses ja madalal püsivad hinnad võivad Norra jaoks tähendada, et vajadus nende naftaressursi järele kahaneb märkimisväärselt,” kommenteeris Klaar.

USA majanduskasv jäi aasta alguses oodatust väiksemaks, kuid eratarbimise kiire kasv vedas tulemused teises kvartalis üles. Venemaa majandust ootab madala naftahinna ja Krimmi sündmustele järgnenud Euroopa reaktsiooni tulemusel 4% majanduslangus ning väga vaikne taastumine järgnevatel aastatel. Rootsi majanduskasv on sel aastal tööstusriikide kohta väga tugev 2,8%, ennekõike tingituna madalatest intressimääradest.