Eestis käib autoga tööl iga teine hõivatu

Aasta-aastalt on kasvanud autoga tööle sõitjate osatähtsus ja eelmisel aastal käis autoga tööl 53% hõivatutest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Piret Pukk statistikablogis.

Riigi autostumise taset näitab sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. Euroopa riikidest oli 2013. aastal kõige rohkem ehk üle 600 sõiduauto 1000 elaniku kohta registreeritud Luksemburgis, Leedus, Itaalias ja Maltal. Kõige vähem, vaid 235 sõiduautot 1000 elaniku kohta oli registreeritud Rumeenias.

Seitsmes Eesti linnas ulatus autostumise tase üle 500. Tallinnas ja Tartus oli 2013. aasta lõpu seisuga registreeritud vastavalt 408 ja 399 sõiduautot 1000 elaniku kohta.  

Eesti tööjõu-uuringu andmetel kasutas eelmisel aastal 15–74aastasest hõivatutest tööle minemiseks ühistransporti 23%, jalgsi liikus 17% ning jalgrattaga 3%. Tulemused olid sarnased ka varasematel aastatel.

Ühistranspordi, jalgrattaga või jala töölkäijate osatähtsus on kümne aastaga märgatavalt vähenenud – 58%-st 2004. aastal 42%-ni 2014. aastal. Kui 2004. aastal kasutas tööl käimiseks autot 38% tööga hõivatud elanikest, siis aasta-aastalt on auto eelistajate arv kasvanud ja 2014. aastal ulatus nende osatähtsus 53%-ni. Samal perioodil on ühistranspordi kasutamine vähenenud 29%-st 23%-ni.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega kasutatakse Eestis ühistransporti tööl käimiseks rohkem kui mujal. Linnade uuringu järgi kasutati 2011. aastal ühistransporti tööl käimiseks kümnes vaadeldavas riigis enim Eestis ja Bulgaarias – kummaski riigis kasutas ühistransporti tööle jõudmiseks 24% tööga hõivatud inimestest.

Jalgrattaga tehti tööle minemiseks sõite enim Hollandis (26%) ning jalgsi eelistati tööl käia enim Bulgaarias (22%), Eestis (20%) ja Rootsis (18%).

Autot või mootorratast eelistati enim Prantsusmaal, Iirimaal, Portugalis ja Belgias, kus tehti 68–71% sõitudest just nende transpordivahenditega.

Loe pikemalt statistikablogist.