Ära märgitakse seegi, et riike, mis lubavad käibemaksusoodustusi firmaautodele, mida kasutatakse ka eraotstarbeks, on Eestiga koos vaid mõned – Belgia, Iirimaa ja Läti.
„See kitsendab käibemaksubaasi ja võib tekitada moonutusi, kui ost ei ole seotud tegevusega, mille suhtes soodustused kehtivad (näiteks kui eraisikud kasutavad neid autosid erasõitudeks).“
Taoliste soodustuste kaotamine laiendab maksubaasi, vähendab moonutusi ning toob täiendavat maksutulu.
Raport peatub käibemaksu teemal pikalt ja käsitleb ka erisusi, mida liikmesriikides on maksumäärades tehtud. Näiteks osad esmatarbekaubad. Selle kohta nenditakse, et madalama sissetulekuga inimestele on see tõepoolest kergendus, ent sel moel neile abi andmise viis on kulukas ja ebaefektiivne. Sama palju või veelgi enam saavad toetusest kasu suurema sissetuleku saajad, kes sellist toetust ei vaja.
Murekohana mainitakse raportis maksusüsteemide kalduvust soosida ka ettevõtete puhul võlaga rahastamist, võimaldades intressid maksutatavast tulust maha arvata. Omakapitalile taolisi soodustusi ei ole. Kui sellist „võimendust“ soosivat kallakut ei oleks, oleks võimaliku panganduskriisiga seotud kahjud palju väiksemad, näitavad raportis refereeritud modelleeringud.
Üldisematest trendidest toob raport välja, et kriisi ajal kerkima hakanud maksukoormus on tipust läbi jõudnud ning langeb tänavu kergelt keskmiselt 38,6% tasemele SKPst. Langus tuleb peamiselt sotsiaalkindlustusmaksu alanemisest.
Nenditakse, et enamus liikmesriike kasutab mingit liiki maksusoodustusi investeeringute meelitamiseks ning et jätkunud on ühised jõupingutused maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks.