Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Komisjon: Eesti tööjõud on kõrgelt maksustatud

    Tööline OÜ Balti Spoon tehasesFoto: Raul Mee

    Eesti on koos Saksamaa, Soome ja Rootsi ning teiste Balti riikidega 16 Euroopa Liidu riigi seas, kelle tööjõumaksud on Euroopa riikide võrdluses suhteliselt kõrged ning kes võiksid kaaluda maksukoormuse nihutamist majandusaktiivsust vähem mõjutavale baasile – maksustada näiteks rohkem kinnisvara.

    Nii selgub täna avaldatud Euroopa Komisjoni iga-aastasest raportist "Tax Reforms in EU Member States", mis annab üksikasjaliku ülevaate liikmesriikides maksureformidest. Muu hulgas tuuakse välja, kus ühel või teisel riigil võiks olla põhjendatud oma maksupoliitikat muuta. Võiks, sest komisjonil on vaid soovitav roll – maksupoliitikat määravad liikmesriigid ise.
    Eestil ja veel mõnel liikmesriigil nagu Saksamaa, Rootsi ja Läti, oleks värske raporti järgi ruumi tööjõumakse alandada isegi ilma rahalise katteta, kui lähtuda euroala stabiilsuspaketi nõuetest eelarvedefitsiidi ja riigivõla tasemele. Raport soovitab aga sellisel kursil siiski ettevaatlik olla.
    Eesti ning näiteks ka Soome ja Rootsi puhul osutatakse lisaks suhteliselt kõrgetele tööjõumaksudele veel sellele, et maksusüsteem on liialt võla võtmist soosiv. Selle asemel soovitatakse kaaluda maksusoodustuse vähendamist eluasemelaenu intressidelt ning kaaluda täiendava maksutulu saamiseks pigem iga-aastase kinnisvaramaksu sisseseadmist. Siin leiab Eesti nimetamist ka nende riikide seas, kus kinnisvara väärtust pole ammu hinnatud. Andmed on aegunud.
    Ära märgitakse seegi, et riike, mis lubavad käibemaksusoodustusi firmaautodele, mida kasutatakse ka eraotstarbeks, on Eestiga koos vaid mõned – Belgia, Iirimaa ja Läti.
    „See kitsendab käibemaksubaasi ja võib tekitada moonutusi, kui ost ei ole seotud tegevusega, mille suhtes soodustused kehtivad (näiteks kui eraisikud kasutavad neid autosid erasõitudeks).“
    Taoliste soodustuste kaotamine laiendab maksubaasi, vähendab moonutusi ning toob täiendavat maksutulu.
    Raport peatub käibemaksu teemal pikalt ja käsitleb ka erisusi, mida liikmesriikides on maksumäärades tehtud. Näiteks osad esmatarbekaubad. Selle kohta nenditakse, et madalama sissetulekuga inimestele on see tõepoolest kergendus, ent sel moel neile abi andmise viis on kulukas ja ebaefektiivne. Sama palju või veelgi enam saavad toetusest kasu suurema sissetuleku saajad, kes sellist toetust ei vaja.
    Murekohana mainitakse raportis maksusüsteemide kalduvust soosida ka ettevõtete puhul võlaga rahastamist, võimaldades intressid maksutatavast tulust maha arvata. Omakapitalile taolisi soodustusi ei ole. Kui sellist „võimendust“ soosivat kallakut ei oleks, oleks võimaliku panganduskriisiga seotud kahjud palju väiksemad, näitavad raportis refereeritud modelleeringud.
    Üldisematest trendidest toob raport välja, et kriisi ajal kerkima hakanud maksukoormus on tipust läbi jõudnud ning langeb tänavu kergelt keskmiselt 38,6% tasemele SKPst. Langus tuleb peamiselt sotsiaalkindlustusmaksu alanemisest.
    Nenditakse, et enamus liikmesriike kasutab mingit liiki maksusoodustusi investeeringute meelitamiseks ning et jätkunud on ühised jõupingutused maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.