Euroopa Komisjon: Eesti tööjõud on kõrgelt maksustatud

28. september 2015, 15:13
Tööline OÜ Balti Spoon tehases
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150928/NEWS/150929680/AR/0/Tööline-maksud.jpg

Eesti on koos Saksamaa, Soome ja Rootsi ning teiste Balti riikidega 16 Euroopa Liidu riigi seas, kelle tööjõumaksud on Euroopa riikide võrdluses suhteliselt kõrged ning kes võiksid kaaluda maksukoormuse nihutamist majandusaktiivsust vähem mõjutavale baasile – maksustada näiteks rohkem kinnisvara.

Nii selgub täna avaldatud Euroopa Komisjoni iga-aastasest raportist "Tax Reforms in EU Member States", mis annab üksikasjaliku ülevaate liikmesriikides maksureformidest. Muu hulgas tuuakse välja, kus ühel või teisel riigil võiks olla põhjendatud oma maksupoliitikat muuta. Võiks, sest komisjonil on vaid soovitav roll – maksupoliitikat määravad liikmesriigid ise.

Eestil ja veel mõnel liikmesriigil nagu Saksamaa, Rootsi ja Läti, oleks värske raporti järgi ruumi tööjõumakse alandada isegi ilma rahalise katteta, kui lähtuda euroala stabiilsuspaketi nõuetest eelarvedefitsiidi ja riigivõla tasemele. Raport soovitab aga sellisel kursil siiski ettevaatlik olla.

Eesti ning näiteks ka Soome ja Rootsi puhul osutatakse lisaks suhteliselt kõrgetele tööjõumaksudele veel sellele, et maksusüsteem on liialt võla võtmist soosiv. Selle asemel soovitatakse kaaluda maksusoodustuse vähendamist eluasemelaenu intressidelt ning kaaluda täiendava maksutulu saamiseks pigem iga-aastase kinnisvaramaksu sisseseadmist. Siin leiab Eesti nimetamist ka nende riikide seas, kus kinnisvara väärtust pole ammu hinnatud. Andmed on aegunud.

Ära märgitakse seegi, et riike, mis lubavad käibemaksusoodustusi firmaautodele, mida kasutatakse ka eraotstarbeks, on Eestiga koos vaid mõned – Belgia, Iirimaa ja Läti.

„See kitsendab käibemaksubaasi ja võib tekitada moonutusi, kui ost ei ole seotud tegevusega, mille suhtes soodustused kehtivad (näiteks kui eraisikud kasutavad neid autosid erasõitudeks).“

Taoliste soodustuste kaotamine laiendab maksubaasi, vähendab moonutusi ning toob täiendavat maksutulu.

Raport peatub käibemaksu teemal pikalt ja käsitleb ka erisusi, mida liikmesriikides on maksumäärades tehtud. Näiteks osad esmatarbekaubad. Selle kohta nenditakse, et madalama sissetulekuga inimestele on see tõepoolest kergendus, ent sel moel neile abi andmise viis on kulukas ja ebaefektiivne. Sama palju või veelgi enam saavad toetusest kasu suurema sissetuleku saajad, kes sellist toetust ei vaja.

Murekohana mainitakse raportis maksusüsteemide kalduvust soosida ka ettevõtete puhul võlaga rahastamist, võimaldades intressid maksutatavast tulust maha arvata. Omakapitalile taolisi soodustusi ei ole. Kui sellist „võimendust“ soosivat kallakut ei oleks, oleks võimaliku panganduskriisiga seotud kahjud palju väiksemad, näitavad raportis refereeritud modelleeringud.

Üldisematest trendidest toob raport välja, et kriisi ajal kerkima hakanud maksukoormus on tipust läbi jõudnud ning langeb tänavu kergelt keskmiselt 38,6% tasemele SKPst. Langus tuleb peamiselt sotsiaalkindlustusmaksu alanemisest.

Nenditakse, et enamus liikmesriike kasutab mingit liiki maksusoodustusi investeeringute meelitamiseks ning et jätkunud on ühised jõupingutused maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2015, 15:30

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing