Äripäev • 1 oktoober 2015

Eesti seakasvatajate ühispöördumine: sektori allakäik jätkub jõudsalt

Eesti seakasvatajate ühispöördumine: sektori allakäik jätkub jõudsalt  Foto: Erik Prozes

Segi ei tohi ajada põhjust ja tagajärge - sigade import ei ole põhjus, vaid tagajärg, kirjutavad Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmide ja Atria Farmide esindajad, kelle hinnangul jätkub jõudsalt sealihasektori allakäik.

Täna otsustas valitsus seakatku nakatunud farmidele kahjude väljamaksmise

Sigade Aafrika katkuga seoses tekkinud kahjude hüvitamiseks on 6,3 miljonit eurot.

Summast 3,058 miljonit jagatakse kahjude hüvitamiseks seakasvatajatele, kelle sead katkupuhangu tõttu hukati. Sellest summast 656 476 eurot läheb veterinaar- ja toiduametile seakatku tõrjumise kulude katteks.

Ligi 3 miljonit eurot on reserveeritud taudi edasisele ohjamisele.

Loomatauditõrjega seotud kuludest hüvitab Euroopa Komisjon kuni 75%.

Eesti seakasvatuse potentsiaali hindamisel on esmatähtis jälgida põhikarja ehk emiste arvu dünaamikat. Selle aasta alguses oli Eestis ligikaudu 30 000 emist. Emiste arv langes aasta alguses üsna ootuspäraselt ca 5% ja mis arvestades halba turuolukorda oli ka sektori loomulik reaktsioon ning ei vajanuks riigi sekkumist.

Kahjuks on peale 3. tsooni piirangute kehtima hakkamist põhikarja arvukus Eestis katastroofilise kiirusega langenud ja protsessi peatumist pole ette näha.

Küsitluse ja hinnangute abil hindame emiste arvu arengut aasta lõpuks:Eesti Tõusigade Aretusühistu 14 600-lt 8000-leRakvere Farmid 10 500-lt – 8000-leAtria Farmid 3500, ei plaani vähendada

Seega väheneb järgmisel aastas Eestis põhikari 30%, mille tagajärjena realiseerime 250 000 nuumsiga Eestis vähem. Reaalne on see, kui möödunud aastal importisid erinevad firmad Eestisse kokku suurusjärgus 44,6% sealiha, siis järgmisel aastal on see number juba suurem ning ületab tootmist poole võrra.

Tuleb aru saada, et eilne Eesti suurima sealihatöötleja HKScan Estonia (tütarfirma Rakvere Farmid) uudis, et nad impordivad neljandas kvartalis 10% elussigu enda toodangu jaoks, on praegust olukorda arvesse võttes arusaadav äriotsus. Ja selle valguses tuleb vaadata tagajärgi, mis viisid sellise otsuseni.

Suurim tagajärg on sigade Aafrika katku levikul, mille tõttu on paljud Eesti seafarmid sattunud katkutõrje piirangute 3. tsooni, mis omakorda seab väga ranged kriteeriumid, kuidas sealiha võib töödelda, et seda saaks müüa ja eksportida. Reaalsus on sigade Aafrika katku varjus see, et Eestis on elussigade pakkumine märkimisväärselt vähenenud ning see kõik päädib üks hetk katastroofiga. Igaüks peaks aru saama, et ka rasketel aegadel tuleb elus püsida ning selleks tuleb oma turupositsioone hoida. Sellega säilitatakse ka töökohad.

Selle asemel, et populistlike ja ebaprofessionaalsete väljaütlemistega suurendada Eesti sealihasektori kahju, tuleks hakata mõtlema reaalsetele meetmetele ja nende elluviimisele, sest kaalul on mitte ainult toodangu vähenemine vaid ka töökohad nii farmides, tapamajades, lihalõikustes ja lihatööstuses.

Eesti seakasvatajate Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid moodustavad 95% Eesti seakasvatusest.

Alla kirjutanud:Urmas Laht, Eesti Tõusigade AretusühistuTeet Soorm, Rakvere FarmidOlle Horm, Atria Farmid

Hetkel kuum