Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa plaanib karme eelarvereforme

    Venemaa plaanib majandust elavdadaFoto: epa

    Venemaa kõrge ametniku sõnul võtab valitsus ette tõsiseid reforme, et elustada kiduvat majandust, vahendab Bloomberg.

    Ametniku sõnul plaanitakse pärast 2018. aasta presidendivalimisi tõsta pensioniiga ning kergitada rikaste inimeste makse.
    Anonüümsust palunud ametniku sõnul plaanitakse pärast 2018. aastat tõsta pensioniiga 65. eluaastale. Tema sõnul võtab riik ette erinevaid suuremaid muudatusi, mille laiem eesmärk on toetada riigieelarvet ning vähendada praegu majandust rõhuvat stressi. Ühe võimaliku meetmena tõi ametnik välja ka riigivarade müümise.
    Kuna nafta hind on madal, valuuta languses ning Lääne sanktsioonid Ukraina sündmuste pärast avaldavad tõsist mõju, on Venemaa eelarve praegu viimase viie aasta suurimas defitsiidis. Tasub märkida, et president Vladimir Putin on varasemates sõnavõttudes välistanud pensioniea tõstmise võimalikkuse. Nüüd aga selgub, et rahva seas väga ebapopulaarne plaan tuleb siiski ellu viia, et kuidagigi aidata niigi alarahastatud pensionisüsteemi.
    Viimase 12 kuu jooksul on Vene rubla USA dollari vastu nõrgenenud 35 protsendi võrra. Nafta hind langes augustis viimase kuue aasta põhja ning on, tõsi küll, sellest ajast peale väikest tõusutrendi näidanud. Venemaa keskpanga prognooside kohaselt langeb tänavu Venemaa majandus 3,9-4,4 protsendi võrra. Järgmiseks aastaks nähakse ette üheprotsendilist majanduslangust, 2017. aastal peaks majandus taas kasvu näitama. Panga ennustuste kohaselt jääb naftabarreli hind ajavahemikul 2016-2018 50 dollari piirimaile.
    Kapitali sissevool
    Seoses viletsa majandusliku olukorraga on Venemaa pidanud taluma ka kapitali väljavoolu. Tõsi, selle aasta kolmandas kvartalis tuuled pöördusid ning riik võis rõõmustada esimese kapitali sissevoolu pärast alates 2010. aastast. Vahemikus juuli kuni september tunnistas Venemaa 5,3 miljardi suurust erakapitali netosissevoolu, mis märgib ühtlasi esimest sissevoolu viimase 20 kvartali jooksul. Jooksevkonto ülejääk vähenes 5,4 miljardile dollarile.
    Üsna suureks väljakutseks saab Venemaale olema eelarveküsimus. Riigi rahandusministeeriumi andmeil on 2016. aasta riigieelarve puudujääk kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi sõnul plaanib riik vähendada kaitsekulutusi. Siluanov on varem öelnud, et Venemaa tegevus Süürias ei lisa selle aasta eelarvele kulutusi juurde.
    Plaanitavad muudatused
    Siluanov on korduvalt öelnud, et Venemaa peaks kohe kindlasti tõstma pensioniiga, sest see aitaks kaasa majanduskasvule, kuna tööealine elanikkond on niigi vähenemas. Samas väitis Siluanov, et Venemaa on riigivarade müümise plaani praegu seisma pannud, kuna selleks ei ole „hea aeg“ ning tõenäoliselt ei ole müügist majanduslikus plaanis lähiaastatel ka mingit kasu. Valitsusametniku sõnul võib selline plaan lähiajal muutuda.
    Samuti on oodata, et muudatusi tehakse maksusüsteemis, hoolimata sellest, et Putin märkis detsembris, et senist maksusüsteemi ei muudeta. Valitsusametniku sõnul on muudatusi oodata pärast 2018. aasta presidendivalimisi.
    Mis puutub Putini populaarsusesse, siis hoolimata Krimmi sündmustest on rahvas jätkuvalt riigipea tuline pooldaja. Arvamusuuringuid tegeva Levada keskuse andmeil toetab Putinit üle 80 protsendi venelastest. Seoses 2018. aasta presidendivalimistega pole Putin välistanud võimalust, et ta sealgi kandideerib.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA Esindajatekoda annab heakskiidu 430 miljardi dollari suurusele kulutuste plaanile
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
USA Kongressi Esindajatekoda hääletab reede õhtul 430 miljardi dollarit maksva minema seaduse osas, mis võitleb kliimamuutusega ning vähendab retseptiravimite hindasid, nii et Demokraatliku partei esindajad näevad seda president Joe Bideni jaoks suure poliitilise võiduna enne novembris toimuvaid Kongressi vahevalimisi, kirjutab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Raadiohommikus: õlletehase uus juht ja värske iduedu
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noobilt võtab teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avab Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid ja selgitab joogitööstuse suurimaid väljakutseid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noobilt võtab teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avab Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid ja selgitab joogitööstuse suurimaid väljakutseid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.