Pille Ivask • 10. oktoober 2015 kell 9:56

Venemaa plaanib karme eelarvereforme

Venemaa plaanib majandust elavdada  Foto: epa

Venemaa kõrge ametniku sõnul võtab valitsus ette tõsiseid reforme, et elustada kiduvat majandust, vahendab Bloomberg.

Ametniku sõnul plaanitakse pärast 2018. aasta presidendivalimisi tõsta pensioniiga ning kergitada rikaste inimeste makse.

Anonüümsust palunud ametniku sõnul plaanitakse pärast 2018. aastat tõsta pensioniiga 65. eluaastale. Tema sõnul võtab riik ette erinevaid suuremaid muudatusi, mille laiem eesmärk on toetada riigieelarvet ning vähendada praegu majandust rõhuvat stressi. Ühe võimaliku meetmena tõi ametnik välja ka riigivarade müümise.

Kuna nafta hind on madal, valuuta languses ning Lääne sanktsioonid Ukraina sündmuste pärast avaldavad tõsist mõju, on Venemaa eelarve praegu viimase viie aasta suurimas defitsiidis. Tasub märkida, et president Vladimir Putin on varasemates sõnavõttudes välistanud pensioniea tõstmise võimalikkuse. Nüüd aga selgub, et rahva seas väga ebapopulaarne plaan tuleb siiski ellu viia, et kuidagigi aidata niigi alarahastatud pensionisüsteemi.

Viimase 12 kuu jooksul on Vene rubla USA dollari vastu nõrgenenud 35 protsendi võrra. Nafta hind langes augustis viimase kuue aasta põhja ning on, tõsi küll, sellest ajast peale väikest tõusutrendi näidanud. Venemaa keskpanga prognooside kohaselt langeb tänavu Venemaa majandus 3,9-4,4 protsendi võrra. Järgmiseks aastaks nähakse ette üheprotsendilist majanduslangust, 2017. aastal peaks majandus taas kasvu näitama. Panga ennustuste kohaselt jääb naftabarreli hind ajavahemikul 2016-2018 50 dollari piirimaile.

Kapitali sissevool

Seoses viletsa majandusliku olukorraga on Venemaa pidanud taluma ka kapitali väljavoolu. Tõsi, selle aasta kolmandas kvartalis tuuled pöördusid ning riik võis rõõmustada esimese kapitali sissevoolu pärast alates 2010. aastast. Vahemikus juuli kuni september tunnistas Venemaa 5,3 miljardi suurust erakapitali netosissevoolu, mis märgib ühtlasi esimest sissevoolu viimase 20 kvartali jooksul. Jooksevkonto ülejääk vähenes 5,4 miljardile dollarile.

Üsna suureks väljakutseks saab Venemaale olema eelarveküsimus. Riigi rahandusministeeriumi andmeil on 2016. aasta riigieelarve puudujääk kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi sõnul plaanib riik vähendada kaitsekulutusi. Siluanov on varem öelnud, et Venemaa tegevus Süürias ei lisa selle aasta eelarvele kulutusi juurde.

Plaanitavad muudatused

Siluanov on korduvalt öelnud, et Venemaa peaks kohe kindlasti tõstma pensioniiga, sest see aitaks kaasa majanduskasvule, kuna tööealine elanikkond on niigi vähenemas. Samas väitis Siluanov, et Venemaa on riigivarade müümise plaani praegu seisma pannud, kuna selleks ei ole „hea aeg“ ning tõenäoliselt ei ole müügist majanduslikus plaanis lähiaastatel ka mingit kasu. Valitsusametniku sõnul võib selline plaan lähiajal muutuda.

Samuti on oodata, et muudatusi tehakse maksusüsteemis, hoolimata sellest, et Putin märkis detsembris, et senist maksusüsteemi ei muudeta. Valitsusametniku sõnul on muudatusi oodata pärast 2018. aasta presidendivalimisi.

Mis puutub Putini populaarsusesse, siis hoolimata Krimmi sündmustest on rahvas jätkuvalt riigipea tuline pooldaja. Arvamusuuringuid tegeva Levada keskuse andmeil toetab Putinit üle 80 protsendi venelastest. Seoses 2018. aasta presidendivalimistega pole Putin välistanud võimalust, et ta sealgi kandideerib.

Hetkel kuum