Eesti esitab taotluse Balticconnectori energiaühenduse rahastamiseks

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles, et Balticconnectori tähtsust ei maksa alahinnata, sest see on osa energiasõltumatusest nii Eestile kui ka Soomele. „On siiras rõõm näha, et kaks riiki panid seljad kokku ja esitavad ühise taotluse. Tulemus on seda parem, kuna vahepeal levitati hoolega jutte, et ühist taotlust küll ei tule,“ märkis Michal.

Balticconnnetori hinnatav maksumus on 250 miljonit eurot, millest Eesti osa on ca 130 miljonit. Toru pikkus on Eesti maismaal 47 kilomeetrit, merealune osa on 81 ja Soome toru pikkus maismaal on 20 kilomeetrit. Rajamise eeldatav periood on 2016-2019, omanik ja projekti koordinaator on Eesti poolt Elering Gaas ja Soome poolt Baltic Connector OY. Balticconnectori rajamine liidab Balti riikide gaasiturule Soome gaasituru mahuga ligikaudu 3 miljardit kuupmeetrit gaasitarbimist aastas, luues ligi kaks korda suurema Balti riikide ja Soome ühise gaasituru.

Koos Leedu ja Poola vahelise gaasiühenduse rajamisega võimaldab Balticconnectori ehitamine 2020. aastaks lõpule viia Baltimaade ja Soome gaasiturgude integreerimise Euroopa Liidu ühtse energiaturuga. Karksi kompressorjaama ehitus annab võimaluse kahesuunaliseks gaasi transpordiks Eesti ja Läti vahel, mis koos Balticconnectoriga annab Soomele ja Eestile võimaluse kasutada Lätis asuvat maa-alust maagaasi hoidlat oma turu vajadustest lähtuvalt.

Paldiski veeldatud maagaasiterminali taotluse esitas ministeeriumile OÜ Balti Gaas. Veeldatud maagaasi terminali rajamine tooks regiooni gaasiturule uue tarneallika ning suurendaks seeläbi gaasiturul konkurentsi ja energia varustuskindlust. Eesti riik terminali ei plaani investeerida.