Kiiresti arenev puidutööstus

Aastat 2014 võib Eesti puidutööstusele ja üldiselt igati kordaläinuks pidada. Puidutööstust on üks kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga ning suurima käibega tööstusharu Eestis. Puidu-, paberi- ja mööblitööstus koos metsamajandusega andis 5,3% Eesti eelmise aasta SKP-st, sektori lisandväärtus kasvas 11,3%. Eettevõtete käive oli statistikaameti andmetel peaaegu kolm miljardit eurot.

Kuidas hindate ettevõtte 2014 aastat? Samm arengus jälle edasi. Teadmiste ja oskuste juurdeõppimine on olnud kasulik. Murekohtadeks on kindlasti iga aasta lisanduv bürokraatia. On see siis riigipoolne või mõni muu regulatsioon. Selle asemel, et tegeleda ettevõtte tegevuste, protsesside, inimeste ja nende töökeskkonna arendamisega, peab pühendama aega statistika kogumisele, mida keegi ei kasuta või halvimal juhul ei saada sellest aru. Aga nagu mainitud, kui hinnata ettevõtte sees toimuvat, siis on kindlasti heade tulemuste taga see töö, mis on tehtud igaühe poolt enese arendamisse.

Milline on teie hinnangul üldine puidutööstuse olukord Eestis? Puidutööstusel üldiselt läheb hästi, kuid potentsiaal on kasutamata. Loomulikult läheb paremini neil, kes on efektiivsemad, kuid see on igal erialal ju nii. Puidusektoris on pühendatud aega lisaväärtuse kasvatamisele ning siinkohal on hea tunnustada kolleege selle järjepideva töö eest.

Kuidas teie ettevõttel hetkel läheb? Kõige suuremad väljakutsed on tehase arendamisega ning peamine on säilitada kogu selle juures tänased mahud. Kevadel andsime teada investeerimisotsusest, mis on seekord suurem projekt, kui seda varasemalt teinud oleme. Tugevuseks on kindlasti siinjuures see, et teame, mida teeme ja milline peab olema lõpp-tulemus.

Millesse te investeerite? Täna me investeerime oma tarbeks soojusenergia tootmisse ja tootmismahu kasvatamisse. Meie puhul on need teineteisest sõltuvad. Ühesõnaga loome uusi töökohti.

Kuidas te loodust hoiate? Ennekõike on ressursikasutus see, mida peame oluliseks. Mida rohkem raiskad, seda rohkem kaotad. Säästlikkus on ka majanduslikult mõistlik. Üks oluline teema on siinjuures muidugi see, et meil on eelis muude tööstusharude ees, sest kasutame taastuvat ressurssi põhitoorainena. Enamasti tekib puidutööstuses energiat rohkem, kui seda toote valmistamiseks ära kasutatakse.

Millised on ootused tulevikuks? Kui maailma enamus suudab rahu hoida, siis teeme kindlasti selle nimel kõvasti tööd, et tehase jaoks suur projekt valmis saaks. Kui see on tehtud, siis oleme paremaks tulevikuks ette valmistatud. Saame olla veel efektiivsemad ja uue tehnoloogia tõttu veel säästvamad.

Kuidas te hindate 2014 aastat? Edukaks. Arenguteel sai edasi astutud mitu tublit sammu - näiteks uue tootmishoone käivitamine ja suurklientide lisandumine tellijate hulka.

Millised olid murekohad? Enamus muresid on seotud ettevõtte kasvuga. Tagama peab pakutava toote ja teenuse kvaliteedi püsimise ja paranemise ka tootmismahu kasvamise olukorras.

Kuidas hindate praegust olukorda? Arenguruumi jagub näiteks sihtturu seadusandluse ja normide-standardite tundmaõppimisel, samuti alati efeketiivsuse tõstmisel. Tugevuseks võib nimetada paindlikust, toote kvaliteeti, produktiivsust ja konkurentsivõimekust.

Kas olete suutnud oma käivet kasvatada? 2014. aasta lõppes meile 144protsendilise käibekasvuga, mis on aastate pikkuse strateegia ja töö tulemus. Oleme jõudnud eraklientide juurest äriklientideni ehk väikestest eramajadest suuremahuliste arendusprojektideni. Käibekasv on visiooniks ka edaspidi, kuigi järgnevate aastate suhtes peame tõenäolisemaks tagasihoidlikumat ja ühtlasemat kasvu.

Millele te hetkel rohkem rõhku panete? Efektiivsuse tõstmisele. Selleks loome kvaliteedisüsteemi ja mudame tootmisprotsessi korralduse ökonoomsemakas. Turunduses oleme rohkem keskendunud nüüd ka suurklientide leidmisele. Lisaks kliendilt-kliendile levivale reklaamile, osaleme aktiivselt ka sihtturu ehitusmessidel. Ka peamiseid investeeringuid teeme tootmisefektiivsuse tõstmiseks -eelkõige ettevõtte struktuuri, st pädevate inimeste kaasamisse ja nende arengusse, samuti seadmete ja tarkvara soetamisse ning hoonete kaasajastamisse.

Kuidas te loodusele nn tagasi annate? Toodetav toode juba iseenesest on loodussõbralik, kuna enamus kasutatavast materjalist on taaskasutatav. Tootmises sorteeritakse jäätmeid. Puidujääke kasutame näiteks ka oma tootmishoone kütmiseks. Looduskeskkonna väärtustamine on meie ettevõttes aukohal.

Kuidas möödus ettevõtte 2014 aasta? Investeerisime - rajasime Lätti kaks elektri ja soojuse koostootmisjaama, Võrumaal ehitasime valmis meie grupi suurima pelletitehase ning lisaks sellele valmistasime ette olulisi investeeringuid tänavuseks aastaks. Samuti pühendasime palju ressurssi metsaettevõtete kasvu ja arengusse.

Milline on teie hinnangul üldine puidutööstuse olukord Eestis? Ma arvan, et hea, kuid kindlasti võiks olla parem. Meil on Eestis veel palju kasutamata ressurssi ning metsa- ja puidutööstus on juba täna Eesti majanduskasvu üheks veduriks. Metsatööstuse teeb keeruliseks kapitalimahukus – suured investeeringud, mis eeldavad õiguskindlust ja perspektiivi. Metsatöösturid on üldiselt vaikne seltskond ja oma muredest kõva häälega ei räägi, seetõttu sõidetakse neist poliitikakujundamise käigus tihti rahulikult üle. Hiljuti jõustunud kütuseaktsiisi tõus võtab juba paari aasta pärast metsatööstuse konkurentsivõimest üle kümne miljoni euro aastas, kui juurde lisada veel võimalikud teemaksud, siis on pilt veelgi nukram. Poliitikud võiks vaadata riigi üldist majanduspilti ja aru saada, et metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduse ja eelkõige Eesti maaelu jaoks ääretult tähtsad ja hakata ka nendesse nii suhtuma.

Millises suunas Eestis liigutakse? Eestis on kujunenud käibemõtteks, et oleme nn IT-majandus, kuigi tegelikult leiab selles sektoris suhteliselt väike hulk inimesi tööd. Tugev IT sektor on Eestile oluline ja seda tuleb igati aidata, samas on puidu- ja metsatööstus Eesti üks olulisemaid tööandjaid.

Milline on ettevõtte hetkeolukord? Kasvatame oluliselt käivet, sest oleme käima saanud mullu tehtud investeeringud ja suvel lõpetasime ka paar suurt ülevõtmist. Hetkel tegeleme kulude juhtimisega, efektiivsuse tõstmisega ja eriti võimalike riskide juhtimisega Investeerime pelletitootmisse, metsandusse ja energeetikasse.

Kuidas te loodust säästate? Taastuvenergeetika üks eesmärke on looduse kaitsmine, tulevik sõltub efektiivselt ja säästlikust majandamisest. Samas on meil täna avalikus sektoris iga metsatööstuse arengu eest seisva spetsialisti kohta 100 palgalist, kes kaitsevad loodust inimese eest. Loodus on meil väga hästi kaitstud ja Eesti metsade tervis on väga hea. Pigem tuleks siin üle vaadata bürokraatia selliselt, et asju mida ei ole vaja enam kaitsta, saaks kaitse alt ka vabastada. Tuleb mõista, et loomad ja inimesed on metsas koos toimetanud juba sadu aastaid ja tihti tekitab mõistliku majandamise lõpetamine loodusele palju suuremat kahju kui selle jätkuv ja kestlik majandamine.

Kuidas möödus teie 2014 aasta ning milline on tänavune? Nii 2014. aasta kui ka käesolev majandusaasta on liikunud ettevõtte jaoks positiivses suunas, nii käibed kui ka kasum on paranenud. Kasumi kasv võrreldes käibekasvuga on küll tagasihoidlik, sest käibe kasvatamiseks tuleb teha järelandmisi kauba müügihinnas.

Kuidas hindate üldist olukorda? Eesti puidutööstuse olukord on juba pikka aega olnud väga stabiilne ja liikumas positiivses suunas. Eelkõige stabiilse RMK näol, kust tuleb suur osa vajalikust toormest, ka seadusandlus on olnud mõõdukas ja stabiilne, mis on andnud tootjatele enesekindlust teha investeeringuid. Kindlasti on oodata toormeturul konkurentsi teravnemist, sest stabiilsus loob usaldust teha suuri investeeringuid.

Millesse te investeerite? Plaane on rohkem kui neid realiseerida jõuab ehk igale teenitud eurole on kümme kohta, kuhu seda panna. Ideedes peabki ettevõtja lennukas olema, kuid reaalsuses tuleb siiski kahe jalaga maas olla ja ka sellest jääb teinekord väheks – siis tuleb appi hea õnn. Suurem osa läheb tehnoloogiasse, mis võimaldab toota efektiivsemalt ning ka uusi tooteid.

Kuidas olete käivet kasvatanud? Üks osa kasvust on tulnud tänu uuenenud tootele. Kaasa on aidanud ka investeeringud tootmisse, kvaliteedi stabiilsus, uued ideed, tarnete õigeaegsus, hea meeskond jne.

Kuidas hindate ettevõtte 2014. aastat? 2014 oli eelnevatel aastatel tehtud investeeringute realiseerimise aasta. Grupi peale kokku suutsime tõsta tootmismahtusid 16%. Olulise osa selleks andis 2012.-2013. aastal tehtud Aegviidu Puidu moderniseerimine ja 2013. aastal käivitatud Viru-Nigula Saeveski esimene täismahus tööaasta. Möödunud aasta õnnestumisse andis ka suure osa kindlasti metsaomanike suurem aktiivsus metsade majandamisel.

Millises suunas Eestis liigutakse? Liigutakse samas suunas kui ülejäänud turud. See tähendab, et globaalne toorainete odavnemine kehtib ka puidule ja puidutoodetele. Saetööstuse toodetele on hindade langus kestnud juba kuus kvartalit. Tõenäoliselt liigutakse tulevikus järjest rohkem keerukamate toodete tegemise suunas. Meie ettevõte konkreetselt tegeleb hetkel eelkõige langevatel turgudel optimaalsemate toodete ja turgude leidmisega.

Millesse hetkel investeerite? 2015. aastal jätkasime Viru-Nigula saeveski moderniseerimise II etapiga saematerjali sorteerimisliini osas. Oluline investeering Viiratsi Saeveskis on uue palgisorteerimisliini ja katendiga laoplatside valmimine. Planeerime eelkõige investeeringuid seadmetesse, mis vähendavad töötajate hulka tootmisühiku kohta, et nii toime tulla töötajate edaspidise struktuurse vähenemise ning palgatõusu eeldatava jätkumisega.

Millised on ootused tulevikuks? Lähiaastatel tõenäoliselt saetööstusettevõtete marginaalid Eestis vähenevad oluliselt. Põhjuseks eelkõige oluliselt teravnev konkurents tooraine turul, mis on tingitud uute lisanduvate tootmisvõimsuste käivitumisest 2016. aastal. Eeldatavasti peavad osa tootmisvõimsusi lähiaastatel kohanduma uue konkurentsisituatsiooniga ja vähendama tootmisvõimsusi.

Lugu ilmub 29. oktoobri kuukirjas metsandus, kust saab veel lugeda, kuidas kunstitudengid maailma tähelepanu Eesti metsale tõmbasid ja looduskaitse alal metsa majandada.