- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2251,39%61 666,86
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2251,39%61 666,86
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene lennuõnnetuse kolm esialgset versiooni
Karmid sõnad
Kogalõmavia lennuki allakukkumise ainus mõeldav põhjus võis olla mehaaniline rike, leiab lennufirma ise. Kogalõmavia esindaja ütles täna Moskvas ajakirjanikele, et ükski süsteemitõrge ei saa viia lennuki hukuni õhus.
Lennufirma peadirektori asetäitja Viktor Jung lisas, et meeskond ei andnud teada avariiolukorrast pardal. „Katastroofiolukorra algushetkest alates kaotas ekipaaž täielikult töövõime. Just sellega võib seletada seda, et polnud ainsatki katset luua sidet ja kanda ette avariiolukorrast,“ vahendas TASS Jungi sõnu.
Vähem kui 30 minutit pärast starti kadus radaritelt Vene ettevõttele Kogalõmavia kuuluv lennuk Airbus-321, mis lendas peamiselt vene turistidega Sharm el Sheikist Peterburi. Korraga hakkas lennuk järsult kõrgust kaotama ning kukkus vastu maad.
Siinai lennuõnnetus on hukkunute arvult Venemaa ja ka nõukogude lennunduse suurim katastroof. Seni oli selle musta nimekirja tipus tragöödia 10. juulist 1985, kui Usbekistani linnakese Utškuduki lähedal kukkus alla Tu-154, mille pardal olnud 200 inimest hukkusid.
Mis aga võis juhtuda laupäeval Siinai poolsaarel? Seni, kuni eksperdid alles uurivad mustade kastide sisu, on maailma meedias liikvel kolm põhiversiooni toimunust.
Mootoritõrge
Levinuim versioon: lennuki mootor hakkas tõrkuma. Väidetavalt võtsid piloodid mõni minut enne katastroofi ühendust maapealse dispetšeriga ja palusid luba erakorraliseks maandumiseks, sest üks mootoritest olevat tõrkunud. Teistel andmetel aga midagi sellist ei olnud. Ka Egiptuse ametiisikud toetavad teist varianti: juhtimiskeskusega ei võetud lennukist ühendust ning lend kulges tavapäraselt.
Egiptuse meedia on rääkinud ühe kohaliku mehega, kes olevat justkui näinud, kuidas lennukil põles õhus üks mootoritest. Sellel versioonil on nõrgad kohad: allakukkumiseks pidanuks korraga üles ütlema mitu mootorit, teisisõnu – ühe mootori rivist langemine ei saa veel viia katastroofini.
Lennukil olid varasemad kahjustused
Teine versioon – lennuk sai kahjustusi mõnel teisel lennul ja see jäeti tähelepanuta. Kui viga ka märgati, siis parandati seda ebakvaliteetselt. Allakukkunud lennuk oli 18 aastat vana, sellise kasutusaja jooksul on kindlasti ette tulnud erinevaid olukordi. Näiteks 14 aastat tagasi sai selle õhusõiduki saba Kairos maandumisel kõvasti kannatada, pärast mida oli lennuk pikalt remondis.
Lennuõnnetused, mille põhjuseks on lohakas remont või hooletu kontroll, pole sugugi haruldased. 12. augustil 1985 viis Boeing-747 katastroof Tokyo lähedal 520 inimese elu. Selgus, et töölised olid lohakalt keevitanud hermeetilise vaheseina, millesse tekkisid lennul praod ning mille tagajärjel rebenes lennuki sabaosast stabilisaator. Lennuk muutus juhitamatuks ning kuigi piloodid üritasid seda pool tundi õhus hoida, sõitis lennuk lõpuks vastu kaljut.
Egiptuse tehnik, kes Vene lennuki enne starti üle vaatas, on kinnitanud, et see oli tehniliselt igati korras.
Lennuk sai löögi
Hetkel kuum
Viimane kolmest levinuimast versioonist: lennukit võis tabada Islamiriigi mässuliste rünnak. Siinai poolsaarel käib verine sõda Egiptuse vägede ja Islamiriigi võitlejate vahel. Pole välistatud, et mässajad lasid välja raketi, mis lennukit tabas. Ometi räägib selle versiooni vastu asjaolu, et mässulistel pole selleks relvi – lennukite lennukõrgus on 9000 kuni 10 000 meetrit ning tabamuse jaoks olnuks vaja tervet raketikompleksi.
Eile hakati meedias rääkima sellest, et lennuk ei pruukinud suuta tõusta sellisele kõrgusele ning et seetõttu sai sellest Islamiriigi võitlejate sihtmärk. Mässulised avaldasid ka klipi, kus on näha raketitabamus mingi lennuki pihta - ometi on põhjust selle video ehtsuses kahelda.
Nagu öeldud, on kõik see spekulatsioon ja kogu maailm ootab, millise vastuse annavad mustad kastid.
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele