Mari Mets • 5. november 2015 kell 5:45

Eesti ettevõtjad enam varimajanduse pärast ei muretse

Üks põhjus, mis varimajandust Eestis enam suureks probleemiks ei peeta, võib olla maksuameti tugev töö, ütles KPMG Balticsi maksuvaldkonna juht Joel Zernask.  Foto: Andres Haabu

Eesti ettevõtjad ei muretse enam varimajanduse pärast ja paistavad selle lootusrikkusega Ida-Euroopas silma.

Aastaga on Eesti ettevõtjate mure varimajanduse pärast vähenenud üle 20%, selgus uuringust „Majanduse Pulss“. Eesti ettevõtjate silmis on meil varimajanduse osakaal oluliselt väiksem kui mujal Ida-Euroopas.

Samuti selgus, et investeeringutega koonerdavad enim lätlased ja astmelisele tulumaksule seisavad kõige kindlamalt vastu eestlased ja rumeenlased. Eesti ettevõtjatest arvab 65%, et finantsabi andmist Kreekale ei peaks jätkama.

Audiitorfirma KPMG uuringus „Majanduse Pulss” osales üle 730 ettevõtja üheksast riigist Kesk- ja Ida-Euroopast, nende seas 100 ettevõtjat Eestist. Küsitlusele vastasid peamiselt finants- ja tegevjuhid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Rumeenia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia ettevõtetest.

Optimistid elavad meist lõuna pool

Ligi pooled vastajatest usuvad, et järgmisel aastal Euroopas majanduse olukord paraneb, ja vaid 15% arvab, et olukord halveneb. Vastajate sõnul hoitakse inflatsioon ohjes, nii et see ei ületa 2%, ning umbes kaks kolmandikku kavatseb järgmise kolme aasta jooksul jätkata investeeringuid. Leitakse, et valitsused peavad riigieelarve kavandamisel pöörama tähelepanu haridusele, teadusele ja innovatsioonile.

Kõige optimistlikumalt on meelestatud Tšehhi äriliidrid, kellest 66% arvab, et majanduse olukord paraneb. Neile järgnevad Horvaatia ja Rumeenia – mõlemas on optimiste 63%. Ligi pooled Poola (54%) ja Eesti (51%) vastajatest arvavad, et majanduse olukord ei muutu, samas kui Bosnias ja Hertsegoviinas on olukorra halvenemist ennustavate vastajate osakaal suurim  – 32%.  

Kolmveerand Eesti ettevõtjatest lubab palgatõusu

Töötajate jaoks on 2016. aasta töötasu seisukohast paljutõotav, sest 58% Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevõtjatest kavatseb oma töötajate palku suurendada. Samas on see arv väiksem eelmise aasta 69 protsendist.

Eestis kavatseb palku tõsta 75% vastajatest, palju ei jää maha Tšehhi (71%) ja Leedu (69%) ettevõtjad, samas kui Lätis ja Horvaatias lubavad palka tõsta veidi alla 40% ettevõtjatest.

Kõige heldemad on palgatõusuga Leedu ettevõtjad, kellest 30% kavatseb palku tõsta üle 5%.

Palkade vähendamine on piirkonnas haruldane – seda kavatseb teha keskmiselt 2% vastajatest.

Eestil varimajandusega Ida-Euroopast muretum põli

Eelmisel aastal nägi varimajanduses probleemi 55% Eesti ettevõtjatest, tänavu on sellisel arvamusel vaid 34% ettevõtjatest. Teistes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides on see arv üle kahe korra suurem – varimajanduse pärast tunneb muret keskmiselt 73% ettevõtjatest. See arv on vähenenud aastaga vaid 2 protsendipunkti võrra.

KPMG Balticsi maksuvaldkonna juht Joel Zernask ütles, et tema usub, et Eestis ongi varimajanduse osakaal madalam kui ülejäänud uuringus osalenud riikides. „Seda nii korruptsiooni kui ka üldise musta turu suhtes. Eesti ettevõtjad ei tunneta oma äritegevusele nii suurt ohtu,“ rääkis ta.

„Lisaks on viimasel ajal ka maksuamet kõvasti trummi löönud – kõik need tuhandeeuroste arvete seadused ja töötajate registrid. Maksuamet on need väga oskuslikult välja mänginud. See on tekitanud ettevõtjates turvatunnet,“ selgitas Zernask.

Majanduse varjupool on uuringu järgi kõige suurem probleem Bosnia ja Hertsegoviinas ning Rumeenias –  mõlemas väitis seda 98% vastajatest.

Enam kui kolmandik vastanutest leidis, et suurim probleem on maksudest kõrvale hoidmine tegeliku tulu varjamise abil, sellele järgnevad ümbrikupalgad (23%) ja käibemaksupettused (21%).

Aktsiisikaupade salakaubavedu mainiti kõige enam kahes Balti riigis – varimajanduse peamiseks tõukejõuks peab seda 23% Läti ja 21% Leedu vastajatest, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa keskmine on 11%.

Läti ja Leedu koonerdavad

Investeeringud on konkurentsivõime säilitamiseks esmatähtsad, kinnitas 66% vastajatest, kes väitsid, et nende ettevõte on kavandanud aastateks 2016–2018 investeeringuid. 37% neist kavatseb investeerida eelkõige koduturule. Kõige ettevaatlikumad on Läti ettevõtjad, kellest 53% ütles, et nad ei kavanda investeeringuid. Neile järgnevad Leedu ja Rumeenia ettevõtjad (mõlemad 48%).

Lätis tegutseva Lux Ekspress Groupi juht Hannes Sarapuu ütles, et Läti majandus on olnud Balti riikide omadest enim seotud idanaabritega ja kuna neil pole praegu just kõige paremad ajad, on see üks võimalik põhjus ettevaatlikkuseks investeeringutega. „Balti riikide majandused on kõik pisut erineva struktuuriga, Lätil on olnud meist kolmest alati pisut suurem seotus idaga. Samas pole ka Eestis kellelgi praegu väga suurt kasvuootust, lätlased on ilmselt veel tagasihoidlikumad,“ märkis Sarapuu.

Ettevõtjad eelistatavad LinkedIni Instagramile

Ida- ja Kesk-Euroopa ettevõtjate vaieldamatu lemmiksotsiaalvõrgustik on LinkedIn (63%), sellele järgnevad Facebook (48%) ja Google Plus (28%).

Twitterit kasutab vaid 15% ettevõtjatest ning Instagrami, Pinteresti ja Xingi tunduvalt alla 10%.

Nende vastajate jaoks, kes alles kavatsevad sotsiaalmeediakanaleid kasutama hakata, olid eelistatuimad LinkedIn ja Twitter.

Zernask seostas Läti ja Leedu ettevõtjate investeerimisleigust suhteliselt hiljutise liitumisega eurotsooniga. „Euroala seis pole praegu väga hea ja see ebastabiilsus võib mõjutada nende investeerimiskindlust. Eesti ettevõtjad on aga aru saanud, et Eesti pole enam odava masstootmise maa ning oma tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmiseks tuleb sellesse investeerida,“ selgitas ta.

Ida-Euroopa astmelist tulumaksu ei salli

Slovakkia ja Rumeenia soovivad kõige tugevamalt eraisikutele ühetaolist maksumäära, Eesti ja Rumeenia on kõige tugevamalt vastu eraisikute astmelise tulumaksu kehtestamisele. Astmelise tulumaksu toetajaid oli Eestis ja Rumeenias vastavalt 7% ja 5%.

Sarnaselt 2014. aasta uuringuga peetakse valitsuste kõige tähtsamaks ülesandeks maksude tasumise ja haldamise lihtsustamist – seda soovib 79% Kesk- ja Ida-Euroopa valimist, kusjuures Leedu (57%) ja Eesti (58%) vastajaid erutab see probleem kõige vähem. Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kehtestamist või suurendamist toetab 47% ja töötajate sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist 42% uuringus osalenutest.

Hetkel kuum