• OMX Baltic−0,11%300,05
  • OMX Riga0,08%889,47
  • OMX Tallinn−0,21%2 061,2
  • OMX Vilnius0,03%1 207,68
  • S&P 500−0,4%6 243,76
  • DOW 30−0,98%44 023,29
  • Nasdaq 0,18%20 677,8
  • FTSE 100−0,66%8 938,32
  • Nikkei 225−0,02%39 671,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • OMX Baltic−0,11%300,05
  • OMX Riga0,08%889,47
  • OMX Tallinn−0,21%2 061,2
  • OMX Vilnius0,03%1 207,68
  • S&P 500−0,4%6 243,76
  • DOW 30−0,98%44 023,29
  • Nasdaq 0,18%20 677,8
  • FTSE 100−0,66%8 938,32
  • Nikkei 225−0,02%39 671,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • 09.11.15, 10:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Oktoobris laekus erakordselt palju makse

Tänavu oktoobris laekus riigikassasse rohkem makse kui kunagi varem ühe kuuga, kuna tasuti tulumaks finantssektori suurelt erakorraliselt dividendimakselt, teatas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht.
Oktoobris oli maksude laekumine kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal.
  • Oktoobris oli maksude laekumine kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal.
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Oktoobris kogus maksu- ja tolliamet 596,5 miljonit eurot makse, mis on 28,8 protsenti rohkem kui aasta varem samal kuul. Tänavu kümne kuuga on eelarves oodatust rohkem laekunud eelkõige otseseid makse ehk tulumaksu ja sotsiaalmaksu.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus oktoobris finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu 116,2 miljonit eurot ehk 96,7 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta oktoobris. Oktoobri lõpuks oli juriidilise isiku tulumaksu laekunud 118,5 protsenti eelarves kogu aastaks planeeritust ehk 379,9 miljonit eurot. Laekunud maksusummast 88,4 protsenti moodustab laekumine erasektori dividendidelt ning 3,2 protsenti riigi osalusega ettevõtete dividendidelt.
Võrreldes eelmise aastaga laekus oktoobris füüsilise isiku tulumaksu vaatamata tulumaksumäära langetamisele 5,3 protsenti rohkem. See tuleneb peamiselt füüsiliste isikute kevadiste tuludeklaratsioonide alusel juurde määratud tulumaksust, mida laekus oktoobris 6,7 miljonit eurot rohkem kui 2014. aastal. Maksulaekumist mõjutas positiivselt ka deklareeritud keskmise palga kasv, mis kiirenes septembris 6,6 protsendini. Samas palgasaajate arv on viimasel poolaastal olnud selgelt alaneva trendiga ulatudes septembris üheprotsendise languseni eelmise aastaga võrreldes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Oktoobris laekus käibemaksu 152,2 miljonit eurot, mida on 13,8 protsenti rohkem kui aasta varem. Suure kasvu ühe põhjusena saab esile tuua eelmise aasta suhteliselt madala baasi. Oktoobris tehti aasta seni kõige suuremad tagastused, mida sügisel tavapäraselt mõjutab põllumajandussektor, lisaks tagastati eelmiste kuude nõudeid. Ettevõtete deklareeritud käibed on endiselt mitmes suuremas sektoris languses. Selle üks põhjus on Eesti-sisese müügi ja soetuse langus, vastavalt 0,4 protsenti ja 3 protsenti. Kasvamist jätkab deklareeritud Eesti tehingute lisandväärtus võrreldes varasemate aastatega.
Käibemaksu on tänavu kümne kuuga laekunud 11,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga, samas kui laekumist peamiselt mõjutavate komponentide (era- ja valitsussektori tarbimise, investeeringute ning arvestusliku rendi) kasv on jäänud mitu protsendipunkti madalamaks. Suur vahe makroindikaatorite ja laekumise kasvu vahel tuleneb peamiselt maksumuudatuste mõjust seoses käibemaksudeklaratsiooni lisa (vähemalt 1000euroste arvete deklareerimise) ja autode sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega. Seejuures maksudest hoidumise ja maksupettuste vähenemine kasvatab tänavu laekumist ligikaudu 80–90 miljoni euro võrra. Maksu- ja tolliameti tegevus maksude kogumisel on varasemaga võrreldes muutunud tõhusamaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 0 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele