- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2251,39%61 666,86
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2251,39%61 666,86
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes võidab miinuses euriborist?
Veel eelmise nädala algul ennustasid pankade analüütikud, et Eesti kõige levinum baasintress 6 kuu euribor võib miinusesse langeda alles detsembris, pärast seda, kui Euroopa Keskpank on langetanud otsuse raha lõdvenduspoliitika edasiste sammude kohta.
Tegelikult langes 6 kuu euribor aegade madalaimale tasemele, lausa miinusesse juba eelmise nädala lõpul. Samas teine levinud baasintress 3 kuu euribor on miinuses juba kevadest.
Üks küsimus
Miks ei arvestata uuemate laenude puhul miinuses Euribori?
Rainer Änilane, Danske Bank Eesti Marketsi juhataja
Uuemate, viimase aasta-kahe jooksul välja antud laenude puhul on pangandusturu standardiks kujunenud tingimus, et negatiivse euribori korral loetakse see nulliks. Sellise tingimuse järele tekkis vajadus tulenevalt Eesti seadusandlusest, mis ei võimalda hoiustele negatiivseid intresse kohaldada. Uus standard kujunes pankade soovist vältida olukorda, kus pangandustegevuse tulud satuvad n-ö haamri ja alasi vahele, et hoiuste kaudu raha sisselaenamise hind ühel hetkel enam ei odavneks, kuid raha väljalaenamise hind jätkab odavnemist.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et negatiivne euribor mõjub kõige paremini neile ettevõtetele või eraisikutele, kes on võtnud laenu lihtsal põhimõttel, kus koguintress võrdub baasintressi ja personaalse marginaali summaga. „See tähendab, et negatiivse baasintressi tõttu maksab laenaja väiksemat intressi, kui on tema algselt baasintressi täiendama mõeldud riskimarginaal,“ selgitas ta.
Peamiselt puudutab see Nestori sõnul inimesi ja ettevõtteid, kes sõlmisid laenulepingu siis, kui intressimäärad olid veel kõrgel. Hiljem on lepingutes üldjuhul kokku lepitud põhimõttes, et negatiivse baasintressi tõttu riskimarginaal ei vähene, kuid laenamine on väga soodne ka kõigile teistele.
Nokk kinni, saba lahti
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et madalad intressimäärad soodustavad küll ettevõtete laenamist ja koos sellega investeeringuid, kuid teisest küljest piiravad investeerimist nõrk nõudlus ja hindade langus. „Lisaks on paljude ettevõtete tööjõukulud liialt palju kasvanud, mis on nende kasumlikkust alandanud. Ilma nõudluse kasvu väljavaateta on sellises olukorras neil raskem investeerida. Samas oleks mõistlik praeguseid madalaid laenuintresse ära kasutada,“ rääkis Mertsina.
Mis on mis
Euribor (inglise k "Euro Interbank Offered Rate", üle-euroopaline pankadevaheline intressimäär) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.
Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ning need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. Euribori intressimäärad astusid euroala rahvusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade asemele, kuna 1999. aasta algul võeti kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro.
Eesti Pank lõpetas Eesti krooni pankadevaheliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvutamise, kui Eesti euro 2011. aastal kasutusele võttis. Viimati arvutati Talibori ja Talibidi intressimääru 29. detsembril 2010.
Eestis välja antud ujuva intressiga eluasemelaenude ja muude hüpoteeklaenude intressimäär on tüüpiliselt seotud 6 kuu euribori intressimääraga.
Allikas: Wikipedia
Tema sõnul on madalate intressimääradega liikunud tegelikult palju raha hoopis varadesse, sealhulgas kinnisvarasse ja väärtpaberiturule, ning seal hindu kergitanud. Peale selle soodustavad raha paigutamist varadesse ka madalad hoiuseintressid. Samuti võetakse välja rohkem dividende.
Lõpptulemusena toetavad Mertsina hinnangul madalad intressimäärad koos hindade languse või üliaeglase hinnakasvuga ja samal ajal tugeva palgakasvuga tarbimist. „Samuti suunavad madalad hoiuseintressid rohkem raha tähtajalistelt hoiustelt nõudmiseni hoiustele, mis on tarbimiseks tunduvalt likviidsemad ning annavad sellega samuti oma panuse tarbimise kasvu,“ lisas ta.
Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Rando Vanaveski tõdes, et madalatel intressidel on tõenäoliselt oma osa kinnisvarahindade muutumises, st tõusus. „Mõju on otsesem ärikinnisvara valdkonnas, kus raha otsib alati parimat tootlust ja otsused tehakse ehk mõnevõrra ratsionaalsemalt ja tuginedes matemaatikale,“ lausus ta.
Ärikinnisvaras tulu väheneb
Vanaveski rääkis, et viimase aasta jooksul on rahavoo objektide tulumäärad langenud ehk vara hinnad on kasvanud. „Kui näiteks A-klassi lao- ja tootmispindadel oli tulumäär kahel eelmisel aastal 9-10%, siis nüüd on juba 8%,“ rääkis ta.
Hetkel kuum
Elukondlikus kinnisvaras on tema sõnul mõjud pigem kaudsed. „Viimase aasta jooksul on euribor langenud umbes 0,2 protsendipunkti võrra. Kui praegu annavad pangad eluasemelaenu intressimarginaaliga umbes 2-3% vahel, lisaks 6 kuu keskmine euribor, siis see euribori muutus on kogu intressi arvesse võttes nii marginaalne, et ei tohiks otseselt ostuotsuseid mõjutada,“ uskus ta. Samas tõdes Vanaveski, et otsesemalt mõjutab eluasemeturgu pankade laenupoliitika laiemalt, sealhulgas nõuded omafinantseeringule ja marginaalid.
Ka Arco Vara kinnisvaraanalüütik Anne Oja märkis, et euribori miinusesse kukkumisest kinnisvaraturul järske muudatusi ei toimu. „On tõenäoline, et euribori miinus ei kajastu eluasemelaenu intressides samal määral, kuna kommertspangad võivad riskimarginaali osa suurendada,“ rääkis ta.
Uue eluasemelaenu lepingu sõlmijal tasuks Oja sõnul kindlasti silmas pidada, et pankade riskimarginaal on nulltaseme euribori puhul tavapärasest kõrgem ning euribori tõustes võib esialgu soodsana tundunud leping koormavaks muutuda. Seepärast soovitab ta eluaseme ostjaile, et nad küsiksid tavalisele pakkumisele lisaks ka fikseeritud intressiga laenupakkumist. „Samas, kas intressi on mõtet negatiivse euribori aegu fikseerida, sõltub laenuvõtja kuludest. Neid tuleks hinnata terve mõistusega,“ soovitas ta.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et uue laenulepingu või laenulepingu lisa sõlmimisel vaadatakse alati üle kõik laenulepingu tingimused, ka intressimäär, olenemata euribori tasemest.
Vanaveski uskus siiski, et praegu ei ole kinnisvarasektoris ette näha suuri hinnaliikumisi kummaski suunas ja lähiajal näeme stabiilset ning rahulikult toimivat kinnisvaraturgu. „Turul mängivad ja tasakaalustavad teineteist vastandlikud jõud. Ühel pool on madalad intressitasemed ja soodne laenupoliitika, mis võiksid kergitada hindasid ja tekitada mullistumist. Teisel pool on aga üha suurenev pakkumine, mis tekitab müüjate vahel tugevat konkurentsi ja survestab hindasid langusele,“ põhjendas ta.
Pane tähele! Madalad intressimäärad avaldavad nii positiivset kui ka negatiivset mõju
* Madalad intressimäärad toetavad küll ettevõtete laenamist ja koos sellega investeeringuid, kuid teisest küljest piiravad investeerimist nõrk nõudlus ja hindade langus.
* Paljude ettevõtete tööjõukulud on liialt palju kasvanud, mis on nende kasumlikkust alandanud. Ilma nõudluse kasvu väljavaateta on raskem investeerida. Samas oleks mõistlik praeguseid madalaid laenuintresse ära kasutada.
Tasub teada
Kodulaenude keskmine intressimäär, mis muu hulgas sisaldab nii euribori kui ka riskimarginaali, on Eestis viimasel aastal püsinud 2,2 % juures.
Ettevõtete pikaajaliste (1-5 aastat) laenude keskmine intressimäär, mis muu hulgas sisaldab nii euribori kui ka riskimarginaali, on Eestis viimasel aastal püsinud 2,7% juures.
Allikas: Eesti Pank
* Madalad hoiuseintressid soodustavad raha paigutamist varadesse, sh kinnisvarasse ja väärtpaberiturule ning on seal hindu kergitanud. Samuti on see ajendanud välja võtma rohkem dividende.
* Hindade langus või üliaeglane hinnakasv ja samal ajal tugev palgakasv toetavad tarbimist. Samuti suunavad madalad hoiuseintressid rohkem raha tähtajalistelt hoiustelt nõudmiseni hoiustele, mis on tarbimiseks tunduvalt likviidsemad ning annavad sellega samuti oma panuse tarbimise kasvu.
* Nõudlust ületav raha pakkumine võib omakorda majandusele ohtlikuks saada, tekitades börsi- või kinnisvaramulle.
* Pankadele on madalad, eriti aga negatiivsed intressid kahtlemata ebasoodsad, kuna vähendavad intressitulu.
* Finantsturud hindavad, et euro lühiajaliste rahaturuintresside madalseis saavutatakse järgmise aasta keskpaigaks.
* Dollari atraktiivsus euro suhtes rahaturul järgmisel aastal kasvab.
Allikad: Swedbank, SEB, Nordea, Danske
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele