Euribor miinuses vähemalt paar aastat

Ülimadalatest intressimääradest räägiti juba neli aastat tagasi, mil kuue kuu euribor kukkus 0,65% tasemele. Toona arvati, et pidu võib laenuvõtjatel ja kaupmeestel kesta veel aastakese. Praegu on eestlaste eluasemelaenude marginaalides kasutatav kuue kuu euribor kukkunud aga hoopis sügavasse miinusesse ning paistab, et langusel ei tulegi lõppu.

"Languse põhjuseks on Euroopa Keskpank, mis on astunud terve rea samme selleks, et regiooni majanduskasvu kuidagi turgutada. Odav krediidipoliitika on üks vähestest, mida praegu üldse kasutada osatakse," rääkis LHV majandusekspert Heido Vitsur.

Euribori edasine suund sõltubki Euroopa Keskpanga järgmistest sammudest ja Vitsuri sõnul nähakse odavas krediidis peamist võtit majanduskasvu käivitamiseks. Muid valikuid praegu arsenalis pole, lisas ekspert.

Ka Danske Banki tururiski juhi Tiit Meidla sõnul pole põhi veel käes ja keskpangal on veel oluliselt ruumi intressimäärade alandamiseks. Tema kinnitusel kaubeldakse praegu finantsturul 2016. aasta lõpu kuue kuu euribori noteeringutega, mille väärtus on –0,2%. See tähendaks edasist langust, sest täna on see –0,125% tasemel.

Sama meelt on ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm, kelle sõnul on euribori suund alla seni, kuni keskpank intressimäärasid kärbib.

Siiski nentis Palm, et tõenäoliselt on see langus piiratud, kuna kasu intresside langetamisest aina väheneb. "Eurbori langust hakkavad piirama keskpanga intressid ja samal ajal on kasvanud ka pankade riskipreemia," märkis Palm ja lisas, et Nordea prognoosi kohaselt keskpank kahe aasta horisondis baasintresse ei tõsta, mis omakorda tähendab negatiivset euribori.

Kuigi esmapilgul tundub see rõõmustav uudis, ei taga see kaugeltki meie majanduse õitsemist. Euribori langus sügavamale miinusesse nõrgestab ökonomisti sõnul niigi finantsturgude surve all olevate pankade intressitulusid. "Kasvavad riskid ja pangad tõstavad intressitulude languse kompenseerimiseks laenumarginaale ja laenupakkumine sellest ei parane," sõnas ta.

Ka Vitsuri sõnul pole ei euribor ega baasintress raha hinna kujunemisel ainumääravad, vaid kõige olulisem on siiski panga riskimarginaal. Niisamuti jääb ekspert skeptiliseks madala euribori positiivse mõju suhtes. "Kui meil on häid äriprojekte, siis see mõjub. Kui meil pole häid investeerimiskavatsusi, millesse saab uskuda, siis see ei mõju," sõnas Vitsur ning lisas, et kui vaadata Eesti majanduse praegust seisu, siis paraku neid napib.

Seda, kas pangad hakkavad oma riskimarginaale tõstma, on veel raske ennustada. Küll kannavad nad negatiivsete intressimäärade mõju oskuslikult üle laenuvõtjatele. Uutesse lepingutesse lihtsalt märgitakse punkt, mille kohaselt loetakse negatiivne euribori väärtus võrdseks nulliga. Meidla sõnul tõstabki see tingimus dünaamiliselt laenumarginaali sõltuvalt sellest, kui negatiivne euribor on: "See on pankade jaoks kõige riskvabam võimalus marginaali efektiivseks tõstmiseks ja negatiivsete intressimäärade ülekandmiseks laenuvõtjatele."

Siiski on Eesti laenuvõtjatel Meidla sõnul võimalusi heaks tehinguks, kuna siinne õiguskeskkond sisaldab täiendavaid riske, mille vastu pole Eestis tegutsevatel pankadel võimalik end majanduslikult efektiivselt kindlustada.

Lisaks soovitab ta ettevõtjatel tõsiselt kaaluda intressimäärade fikseerimist. Selleks tuleks ettevõtjal küsida endale kõige soodsama alternatiivi väljaselgitamiseks pangast pakkumine euriboriga seotud laenule, fikseeritud intressimääraga seotud laenule ning fikseeritud intressimäära noteering intressimäära vahetustehingus. Viimase nominaalsumma amortiseerub vastavalt laenugraafikule ja tähtaeg vastab laenutähtajale.

Ettevõtja ja väikeinvestor Elmo Somelar soovitab madalate intressimäärade keskkonnas mõelda konkurentide ülesostmisele, parandada tootlikkust ning investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Intresside langemisel tuleks ka olemasolevad võlad restruktureerida ehk võimalusel võlad tagasi maksta, märkis Somelar. Kõikvõimalikud tarbimislaenud pole tema sõnul õigustatud ka madalate intressimäärade juures.

Suuremat ettevaatlikkust soovitab Palm ka investoritele, sest makromajanduse väljavaade aina nõrgeneb. "Üldises plaanis saab märkida, et arvestades heitlikku keskkonda, tasub investoritel omada portfellis suuremat raha osakaalu. See on kui kindlustus, mis võimaldab vajadusel portfelliriske suurendada madalamatelt hinnatasemetelt," lausus Palm.

Finantsturud reageerivad ökonomisti sõnul ikka aeg-ajalt üle ning suure tõenäosusega ka nüüd. "Samas mõjutavad juba negatiivsed finantsturu arengud reaalmajandust. Olukord ei ole kiita, sest reaalsektori riskipreemia on kasvanud," nentis Palm.

 

Euribori languse taga on kaks peamist tegurit – likviidsus ja intresside ootused. Esiteks on pangandussüsteemi liiglikviidsus jõudnud 672 miljardile eurole, mis on märkimisväärne suurusjärk. Seega ei ole enam kaugel aeg, mil saavutame 2012. aasta rekordilise taseme 800 miljardit eurot.   

Mida rohkem on turul likviidsust, seda lähemale pürgib euribor ka Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäärale. See on intress, millega pangad saavad raha keskpangas hoiustada.

Teine oluline tegur on kahtlemata finantsturgude kahanenud intressiootused. Finantsturgude ootuste kohaselt alandab EKP märtsis ja juulis hoiuse püsivõimaluse intressimäära kokku 0,2% võrra. Sel juhul kujuneks hoiuse püsivõimaluse intressiks tänase –0,3% asemel –0,5%.

Euribor järgib keskpanga intresside ootust ning seega ka kahaneb. Intresside ootust on jõuliselt mõjutanud energia hinna langus.