Skandinaavia ametiühingud tulid eestlasele appi

Äsja kaebas ametiühingu usaldusisik ja endine Nordea suurkliendihaldur Hannes Veskimäe oma vallandamise töövaidluskomisjoni, sest leiab, et Skandinaavia pank Nordea pole käitunud korrektselt ning on teda ja teisi töötajaid ahistanud. Oktoobris sai Veskimäe samas teises vaidluses väikese võidu, kui töövaidluskomisjon tunnistas, et Veskimäed diskrimineeriti, ja määras Nordeale 300 eurot trahvi. Tõsi, ülejäänud 11 punkti, mille üle Veskimäe kaebas, jäeti rahuldamata.

„Vaidlustan töövaidluskomisjonis vallandamise ja palun tuvastada diskrimineerimine ka vallandamisel, et oleks selge, kuidas ei tohi üks Skandinaavia pank töötajate esindajaga Eesti Vabariigis käituda,“ vastab Veskimäe küsimusele, miks ta otsustas oma vallandmise kohta kaebuse esitada ja uuesti konfliktile hoog sisse puhuda.

Ta selgitas, et tema eesmärk on jõuda lõpuks õigusliku lahendini, mis tekitaks kindlustunde Nordea Eesti töötajatel ja usaldusisikul tulevikus töötajate huvide eest seismisel, kartmata diskrimineerimist, ahistamist ning vallandamist. 

Arved tasub ametiühing

"Usaldusisiku õiguste kaitsmiseks vajaliku advokaadi arved tasuvad Skandinaavia ametiühingud, samuti on meid pidevalt konsulteeritud ning tulevikus teeme koostööd, et Nordea Rootsi ja grupi kõrgem juhtkond oleks korrektselt informeeritud Eestis aset leidvast ebaseaduslikust ning Nordea enda väärtustega vastuolus olevast tegevusest," rääkis Veskimäe.

Eesti Finantstöötajate Liidu juhatuse aseesimees Tanel Erik Podar kinnitas samuti, et Põhjamaade ametiühingud toetavad neid igakülgselt. "Põhjamaade ametiühingud on Nordea käitumisest Eestis pehmelt öeldes šokeeritud," märkis ta.

Podari sõnul ootab liit endiselt, et Nordea pank täidaks töövaidluskomisjoni eelmise otsuse ja lõpetaks Nordea töötajate esindaja diskrimineerimise. „Liidu seisukoht on, et Nordea töötajate esindaja pöördumine töövaidluskomisjoni poole ka vallandamise asjus on põhjendatud, kuid otsuse saab selles küsimuses teha vaid töövaidluskomisjon. Eesti finantstöötajate liit loodab, et Nordea saab ühel hetkel aru, et töötajate esindaja diskrimineerimine ja vallandamine ei ole keelatud ainult Skandinaavias, vaid ka Eestis," kommenteeris Podar.

Põhjus, miks Veskimäe pöördub kohtu asemel töövaidluskomisjoni, on Podari sõnul see, et komisjon on keskendunud eelkõige tööõigusele ja vaidluste lahendamisele ning suudab paari kuu jooksul teha põhjalikke ja kaalutletud lahendeid. „Lahendit kohtust tuleks oodata pigem aasta pärast,“ lausub Podar.

Nordea: me ei saa teemat kommenteerida

Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt märkis, et pank ei saa teemat kommenteerida. „Austusest kõigi oma tänaste ja endiste töötajate privaatsuse suhtes ei saa me seda teemat lähemalt kommenteerida, kuna küsimused puudutavad ühte meie endist töötajat,“ lausus Kütt.

Ta lisas, et Nordea järgib seda põhimõtet kõigis koostöösuhetes. „Sama põhimõtet järgime kõigis oma koostöösuhetes, ka klientide ja partneritega. Saan vaid veel kord kinnitada, et töösuhte lõpetamine Hannes Veskimäega oli seotud tema korduva töökohustuste rikkumisega,“ märkis Kütt. 

Küti sõnul on pank varem teatanud, et kaalub edasisi samme. “Nordea on otsustanud protsessi jätkata kohtus,” ütles ta.

Ka pangajuht Petri Nikkilä ütles intervjuus Äripäevale, et nad on kohelnud kõki töötajaid võrdselt ning on avatud diskussiooniks ametiühingutega.

Kuidas kõik algas?

Tänaseks päevaks juba endise Nordea töötaja ja suurkliendihalduri Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise kohta finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Mitmed Äripäevaga ühendust võtnud Nordea töötajad kinnitasid anonüümsust paludes, et seoses ametiühingulise tegevusega hakati Hannes Veskimäed eriliselt kohtlema ning tema töötulemustele hakati tegema etteheiteid.

Veskimäe otsustas asja anda töövaidluskomisjonile puremiseks. Üheks peamiseks punktiks oli tema kui Nordea panga töötaja diskrimineerimine. 6. oktoobril võttiski töövaidluskomisjon asja arutamisele ning nädal aega hiljem langetas otsuse – Nordea diskrimineeris töötajat ja peab valurahaks maksma 300 eurot. See oli ka Veskimäe avalduse ainuke punkt, mis rahuldati, ülejäänud 11 punkti jäid rahuldamata.

Nordea pank teatas toona, et on otsusega rahul, sest see näitab, et tegemist polnud diskrimineerimisega ametiühingulise tegevuse tõttu ning tegemist oli Nordea panga väärtustest mitte kinni pidava töötajaga.

Ka Veskimäe oli toona otsusega rahul, kuid tööle minnes ta kohe vallandati. Nüüd kaebaski Veskimäe töövaidluskomisjoni oma vallandamise ja sellega seoses erinevad punktid, milles viitab enda kui ametiühingute usaldusisiku diskrimineerimisele ja vallandamisotsuse ebapädevusele.

Tasub teada

Hannes Veskimäe palub uues avalduses töövaidluskomisjonilt üheksa punkti täitmist.

PALUN:

1) nõuda Tööandjalt välja Avaldaja ja Avaldajaga samas osakonnas töötavate suurkliendihaldurite ning vahetu juhi Peter Treialt’i tööle tulemise ja töölt lahkumise kiipkaartide väljavõtted perioodil 01.01.2014.a. kuni 14.10.2015.a.;

2) nõuda Tööandjalt välja dokumendid kõikide suurkliendihaldurite töötasude, samuti 2015.a. töötasu tõstmiste, kohta;

3) nõuda Tööandjalt välja dokumendid kõikidele suurkliendihalduritele 2015.a. makstud boonustasude ja boonustasude maksmise süsteemi ja tingimuste kohta;

4) tuvastada Avaldaja diskrimineerimine ametiühingualase tegevuse, tööajakorralduse ning töötasu ja boonuste maksmise tõttu;

5) tuvastada Avaldaja töölepingu ülesütlemine AÜS § 19 lg 3 p 2 rikkudes;

6) kohustada Tööandjat lõpetama Avaldaja diskrimineerimine;

7) kohustada Tööandjat lõpetama AÜS § 19 lg 2 rikkumine Avaldaja suhtes;

8) tuvastada Avaldaja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus;

9) mõista Tööandjalt Avaldaja kasuks välja mittevaraline kahju summas 10 000 (kümme tuhat) eurot.