Nordea ja DNB leppisid kokku oma äritegevuste ühendamises Eestis, Lätis ja Leedus ning sellega toob Balti riikides turule Põhjamaiste juurtega uus iseseisev suurpank..
- Nordea Balti haru müügist on räägitud juba aprillist saadik. Foto: Scanpix/Reuters
"Ühendades Balti turu tundmise, koostöö meie klientidega ja digitaalse panganduse arengu, on Nordea aastastega ehitanud Balti riikides üles tugeva ja eduka panga, mis hoiab regioonis tugevat kolmandat kohta.
Nüüd on aeg astuda järgmine samm ja valmistuda tulevikuks. Koos on meil suurem tegevusmaht, parem geograafiline kohalolek ja laiem tootevalik," selgitas Inga Skisaker, Nordea Balti panganduse juht pressiteate vahendusel.
Nordeal on hea positsioon suurettevõtete segmendis, samas kui DNB on tugev väike- ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis. Nordeal ja DNB-l on Balti riikides vastavalt 1300 ja 1800 töötajat ning nende varade suurus on vastavalt 8,5 miljardit ja 5,6 miljardit eurot.
"Oma üle 70 pangakontoriga Balti riikides on DNB ehitanud üles dünaamilise ja kliendikeskse äritegevuse. Juhtival iseseisval pangal on paremad võimalused olla valmis meie piirkonnas kasvavaks konkurentsiks ning kasutada ära mastaabiefekti," selgitas DNB Balti panganduse juht Mats Wermelin.
Nordeal ja DNB-l on ühendatud pangas võrdne hääleõigus, kuid erinev osaluse suurus, mis peegeldab ühisesse panka tehtava panuse suhtelist väärtust tehingu lõpule viimise hetkel. Tehing sõltub regulaatorite heakskiidust ja tingimustest ning plaanitakse lõpuni viia 2017. aasta II kvartalis. Kuni kõikide vajalike kinnituste saamiseni tegutsevad mõlemad pangad eraldi.
Seotud lood
Nordea Eesti juht Gerd Müller saatis töötajatele kirja, kus selgitab, et ametiühingu nõudmistele järeleandmine kahjustaks panga mainet ja kahandaks kasumit. Nordea usaldusisikute sõnul pank valetab.
DNB ja Nordea Balti üksuste Luminori nime kandvaks finantsgrupiks ühinemine lükkub kolmandasse kvartalisse, siis alustab pank ka tegevust.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.