Virge Haavasalu • 19. november 2015 kell 15:00

20aastane Vändra Ökopagar sulges vaikselt uksed

Vändra Ökopagari tootmine  Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Kauaaegne Vändra alevi leivaküpsetaja pani oma uksed nii vaikselt kinni, et isegi 200 meetri kaugusel töötav vallavanem Jaanus Rahula ei märganud midagi. Koondamisteated töötajatele väljastati juba eelmisel kolmapäeval.

Vändra Ökopagar OÜ

Eesti kapitaliga perefirma alustas tööd 1994. a.

Omanikud ja juhatuse liikmed: Krista Assi (98,97%) ja Tiina Paltser (1,03%). 

Firmas töötab umbes 20 inimest.

Tavatootmise kõrval alustas 2001. aastal maheleibade tootmist, kuid lõpetas, sest tarbija teadlikkus ökotoodetest ei olnud veel kõrge. Uuesti alustas mahetoodetega 2006 sügisel. Praegu sortimendis 10 leiva- ja saiasorti, lisaks pulbrilised küpsetussegud (pitsapõhi ja karask) ning mahejahud.

2009. aastal alustas mahejahude tootmist omaenda kiviveskis. 

2013 muutis ettevõtte ärinime - Vändra Leib OÜ asemele tuli Vändra Ökopagar OÜ.

Praegu ainuke tunnustatud leibade mahetootja Eestis.

2013. a majandusaruande kohaselt oli käive 432 892 eurot ja kasum 254 999 eurot. 

2014. a majandusaruanne puudub.

Allikas: ettevõtte koduleht, äriregister

Sündmused on toimunud nii kiiresti, et kõik, kellega Äripäev püüdis eile rääkida, kes vähegi võiksid olla kursis Vändra Ökopagari tegemistega, ütlesid, et ametlikult ei ole midagi kuulnud, küll aga on kuulnud jutte ettevõtte halvast seisust. 

Tänaseks on teada, et otsus Vändra Ökopagari tegevuse lõpetamisest võeti vastu juba varasemalt. Töötajatele väljastati koondamisteade eelmisel kolmapäeval, kirjutab Ärileht. Peapõhjusena nimetab Assi SEB panga igakuiseid ülejõu käivaid 22 000-euro suuruseid laenumakseid ja panga jäikust maksegraafiku ümbertegemisel. Niiviisi kuhjusid igasugu võlad, mistõttu otustati ettevõte likvideerida. SEB laenusuurus on orienteeruvalt 700 000 eurot, lisaks võlad maksuameti, hankijate ja töötajate ees. Assi sõnul olevat Ökopagaril varasid kokku 2,5 mln euro eest. 

Ökopagari juht on peitu pugenud

Vändra Ökopagari juhti ja omanikku Krista Assit nii eilse kui ka tänase päeva jooksul me telefoni ega e-kirja teel kätte ei saanud. Ettevõtte enda lauatelefonid samuti ei vastanud. Vändra alevi vallavanem Toomas Sonts uste sulgemise kohta eile hommikul midagi öelda ei osanud, mainis vaid, et eelmisel nädalal olevat toimunud küll „mingi“ koosolek.

Vändra vallavanem Jaanus Rahula nentis eile ennelõunal telefonis, et temale teadaolevalt on asjad hapud. Rahula ütles, et tal oli plaan Vändra Ökopagarit külastada tuleval nädalal, et asjadest rääkida, aga nüüd tuleb seda ilmselt varem teha. Vallamajast vaid 200 meetri kaugusel asuva tootmishoone sulgemise märke ta veel täheldanud ei olnud, lubas aga asja uurida.

Pärastlõunal Rahulale tagasi helistades lausus ta, et ka temal ei õnnestunud Krista Assit tabada, et küsida, mis toimub ja mis saab edasi. „Tundub, et tootmine seisab. Inimesi ei ole seal,“ lausus vallavanem. Ettevõttes sees ta enda sõnul ei käinud, küll aga vaatas maja juurest, et autosid seal ees ei ole ja keegi ka ringi ei liigu. Majas elu ei käi. Võrreldes varasemate päevadega oli pilt täiesti erinev.

PRIAt teavitatud pole

Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja

Vändra Ökopagar (kes sai PRIAlt uue tootmishoone renoveerimiseks toetust üle 1 mln euro - toim) ei ole oma praeguste raskuste teemal PRIAga ühendust võtnud. OÜ Vändra Ökopagar häirete või võimaliku pankrotieelse olukorra kohta ei ole praegu infot äriregistris ega Ametlikes Teadaannetes – need on PRIA jaoks olulised põhikanalid ametliku info allikatena. Arvestame ka meedias avaldatud infoga. Saatsime äsja ettevõttele asjakohase päringu.

Probleemsed olukorrad lahendatakse alati juhtumipõhiselt ja sõltuvalt saavutatavatest kokkulepetest. Näiteks kui meie senine klient müüb toetuse abil soetatud objekti PRIAga kooskõlastatult edasi järgmisele omanikule (kes peab vastama ka toetuse taotlejatele kehtivatele nõuetele) ja see võtab üle ka toetust saanud objektiga seotud kohustused, siis ei pruugi esialgsele toetusesaajale tagasinõuet järgneda.

Kui aga toetuse saaja pankrotistub, kuulub tagasinõudmisele proportsionaalne osa toetusest (aluseks ajaperiood, mil jääb objekt toetusesaaja omandis sihipäraselt kasutamata). PRIA esitab neil juhtudel oma nõude pankrotihalduri kaudu. Tagasinõutud summade kättesaamiseks kasutame vajadusel täitementlust, võimalusel tasaarveldust kliendil saada olevate uute toetustega jne. 

Millised arengud ja menetlused on ees seoses Vändra Ökopagariga, ei ole veel täna võimalik ennustada.

Kas Vändrasse vaja Ökopagari-laadset nišitootjat?

Rahula ütles, et tal on kurb meel tekkinud olukorra pärast. Ta loodab, et leidub sarnane ettevõte, kes Vändra Ökopagari üle võtab, või tuleb sinna ruumidesse mõni muu ettevõte. Hoone on tema sõnul hea koha peal. „Kui vaadata toiduainetööstust, siis ega Pärnumaal seda järele jäänud pole,“ nentis ta. Ta seadis küsimuse alla, kas Vändra Ökopagaril kui nišitoodete tootjal oleks üldse mõtet Vändras jätkata. Praegu ettevõttel valla ees märkimisväärset võlga üleval ei ole, veidi üle 1000 euro.

Lisaks ettevõtte enda palgatud nõunikele aitas veel hiljuti Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus (PEAK) Vändra Ökopagaril Rootsi ja Taani turul sügavkülmutatud toodete eksporti edendada, teatas PEAKi ettevõtluskonsultant Kristo Tõnissoo, kes küll isiklikult antud projekti kaasatud ei olnud. Ka Tõnissoo ütles, et on kuulnud vaid kuulujutte ja et ametlikku infot uste sulgemise kohta nad saanud ei ole.

Alles kesksuvel kirjutas Äripäev, kuidas 2014. aasta lõpul üle 2 mln euro eest renoveeritud ja laiendatud tootmishoonega seonduvalt tekkinud rahalised kohustused tekitasid Vändra Ökopagarile ainuüksi riigi ees 80 000eurose maksuvõla, millele tehti kahe aasta pikkune maksegraafik. Lisaks veel pangalaen. Toona rääkis ettevõtte kauaaegne juht ja omanik Krista Assi, et olukord on keeruline, kuid see on ajutine.

Tänase päeva seisuga on maksuameti andmetele tuginedes ettevõtte maksuvõlg juba üle 143 000 euro ja tasumisgraafikusse on arvestatud veidi üle 70 000 euro. Mõlemale summale lisanduvad veel intressid.  

Suvel Assiga rääkides nägi ta väljapääsu eksporditurgudele sisenemises. Selleks olid tal enda sõnul palgatud head abilised - finants- ja õigusnõustajad. Toona olevat olnud olemas ka eellepingud või lausa lepingud Läti ja Soomega. Siis lootis Assi lõpetada tänavuse aasta korralikus kasumis. Pankrotti ei pidanud Assi võimalikuks, viidates piisavatele pangalaenu tagatistele.  

Aasta ei jõudnud lõppedagi, kui hakati rääkima mitmeid tunnustusi pälvinud ja ka PRIA toetust saanud pagaritööstuse mitte ainult majandusraskustest, vaid lausa tegevuse lõppemisest. Sedakorda hakkasid sosistama ka koostööpartnerid leiva kadumisest poelettidelt.

„Vändra Ökopagar on lõpetanud leivatootmise. Leiba ei ole enam müügil. Otsib uut omanikku oma leivaküpsetamise masinatele,“ teatas Äripäevale nn Selveri leivatädi eile e-kirja vahendusel. Ta avaldas lootust, et ehk leiab Ökopagar Äripäeva abiga kiiremalt uue omaniku ja leiva tootmine jätkub.

Täna teatas Viljandis asuva Viiratsi Pagari juht ja omanik Peeter Putnik, et nad on valmis Vändra Ökopagari tellimuste täitmise üle võtma. „Meil on piisavalt tootlikkust ja kvaliteeti, et jätketa Vändra Ökopagari tarnetega,“ lausus Putnik. Samuti on Putnik nõus osalema Ökopagari pankrotimenetluses, et arutada võimalusi ettevõtte tegevuse jätkamisel uue omaniku käe all.

Hetkel kuum