Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgasurve taga on madal tööpuudus

    Palgasurve taga on madal tööpuudus.Foto: Andras Kralla

    Majandusharude lõikes oli kolmandas kvartalis palgakasv üsna laiapõhjaline ning kiiremini kasvasid töötasud madalama palgaga harudes, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Erki Lõhmuste täna avaldatud statistikaameti palganumbreid.

    Järgneb Lõhmuste kommentaar.
    Suhteliselt kiire oli palgakasv info- ja sidesektoris, kus olukord on majanduse keskmisest parem. Riiklike palgakokkulepete tõttu kasvasid jõuliselt ka tervishoiu- ja haridussektori palgad.
    Palgakasv püsis tagasihoidlik ehituses, kus vähenevad ehitusmahud sunnivad ettevõtteid kulusid kokku tõmbama. Palgad langesid ainsana haldus- ja abitegevustes, mis on osaliselt seotud ehitussektori arengutega.
    Palgatöötaja tarbimisvõime on tõusnud keskmise palga kasvust kiiremini ning netokuupalga tõus ulatus 8,4 protsendini, kuna rahalist sissetulekut aitas kasvatada tulumaksu määra langus 21 protsendilt 20 protsendile, maksuvaba tulu tõus kümne euro võrra, 154 eurole kuus, ning töötuskindlustusmakse alanemine töötaja jaoks kahelt protsendilt 1,6 protsendile alates selle aasta algusest. Lisaks langesid hinnad samal ajal 0,5 protsendi võrra. Nii kiiret palga ostujõu kasvu sai viimati nautida aastatel 2006-2007.
    Sellist ostujõu kasvu võib siiski pidada erakordseks ning erinevate tegurite kokkulangemisest tulenevaks, mistõttu järgmisel aastal palga ostujõu kasv aeglustub kiireneva inflatsiooni tõttu ning nii suurt positiivset panust pole oodata ka tööjõumaksude langusest.
    Viimase pooleteise aasta jooksul on palgasurve püsinud kõrgel madala tööpuuduse ning kahaneva tööealise rahvastiku tõttu. Selle aasta teises pooles on pinged veelgi suurenenud, seda vaatamata majanduskasvu aeglustumisele 0,5 protsendini. Sellised arengud viitavad, et majanduses on toimumas ümberkorraldused, kuna ettevõtjad vajavad üha enam töökäsi olemasoleva tootmismahu säilitamiseks ning on samal ajal nõus osa kasumist loovutama töötajatele kõrgema palga maksmiseks.
    Pikemas perspektiivis võib see negatiivselt mõjutada Eesti konkurentsivõimet välisturgudel. Samas on senise kiire palgakulude kasvu tulemusena tõusnud tööjõukulude suhe loodud lisandväärtusesse, umbes 54-55 protsendini, mis on Euroopa Liidu keskmine tase.
    Statistikaameti andmetel kiirenes kolmandas kvartalis brutopalga kasv 6,9 protsendini ning keskmine palk oli 1045 eurot. Samal perioodil aeglustus majanduskasv 0,5 protsendini, viidates kasumite langusele ning lisandväärtuse ümberjagamisele üha enam töötajate kasuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Textmagicu juht lükkab ümber väite, et väljamakse tehakse IPOga kaastatud rahast
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Juunis teatas eelmisel sügisel First Northi alternatiivturuga liitunud TextMagic, et plaanib aktsionäridele maksta välja ligemale 2,6 miljonit eurot. Investorites on tekitanud meelehärmi ja segadust asjaolu, et veidi enam kui pool aastat varem kaasati jaeinvestoritelt sarnases suurusjärgus summa.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Kaine juhi teenus kaob hinnatõusu pärast minevikku
Taksojuhtidele tekitavad palju meelehärmi niinimetatud kaineka sõitjad, kes tegutsevad Facebooki grupis „Kained juhid“. Tartu grupi kaks aktivisti Kristi Klaos ja Rainer Kaine räägivad avameelselt, et kainekate kuldaeg on möödas ja sellega raha teenida on raske.
Taksojuhtidele tekitavad palju meelehärmi niinimetatud kaineka sõitjad, kes tegutsevad Facebooki grupis „Kained juhid“. Tartu grupi kaks aktivisti Kristi Klaos ja Rainer Kaine räägivad avameelselt, et kainekate kuldaeg on möödas ja sellega raha teenida on raske.
Eesti 200 lahkub Narva koalitsioonist
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.