Urve Vilk • 29. november 2015
Jaga lugu:

Aare Tark: meil on liiga palju seadusi

Vandeadvokaat Aare Targa sõnul on pole advokaadi töö kunagi igav.  Foto: Raul Mee

1991. aastast tegutseva advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene asutaja ja vanempartner Aare Tark ütleb, et meie õigusmaastik on nõukogude ajaga võrreldes väga palju muutunud – palju asju on ülereguleeritud.

AS Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene

Pakub õigusabiteenust

Asutatud 1991. aastal

Omanikud Aare Tark 28,33%, Erki Kergandberg 18,89%, Hannes Vallikivi 18,89%, Risto Vahimets 18,89%

Tegevjuht Aare Tark

Käive 2014. aastal 3,02 mln eurot, vähenes aastaga 4% võrra

Ärikasum 2014. aastal 0,73 mln eurot,vähenes aastaga 7% võrra

Töötajaid 38

31. kohal ärikonsultantide edetabelis

Mille järgi tegite peale kooli erialavaliku, kas unistasite juba lapsena advokaadiks saamisest?

Otsus minna õigusteadust õppima langes suvel, mil dokumendid ülikooli sisse viisin. Tahtsin minna ajalugu õppima, kuna sellel erialal polnud sisseastumiseksamite hulgas reaalaineid, mis polnud mu kõige tugevamaks küljeks. Viimasel hetkel teatas sõber, et viib paberid õigusteaduskonda ja küsis, kas ma ei tahaks ka proovida. Kuna eksamite valik oli sama mis ajalooteaduskonnas, viisin dokumendid õigusteaduskonda, see oli emotsioonivalik.

Aga tagantjärele vaadates oli see hea otsus?

Kindlasti. Mul polnud nõukogudeaegses süsteemis küll lootust karjääri teha, kuna mu isa võitles Teises maailmasõjas tolle aja mõistes valel poolel ehk Saksa sõjaväes ja need andmed olid teaduskonna üliõpilaste kohta süsteemis olemas. Seega karjääri tegemine nõukogudeaegses õigusvaldkonnas oleks olnud piiratud – ma poleks saanud kandideerida ei kohtusüsteemi, prokuratuuri ega uurimissüsteemi.

Aga advokatuur oli ka nõukogude ajal institutsioon, kus võimaldati vähemalt formaalselt teostada põhiseadusest tulenevaid võimalusi – me saime kriminaalprotsessis inimestele kaitset osutada. Advokaadid osalesid ka kohtuvaidlustes, mis olid seotud tööõiguse, abielulahutuste ja muude küsimustega, valik oli küll suhteliselt väike, aga veendumus advokaadiks saamisest tekkis peale esimest õpinguaastat.

Kas tegelik töö erines sellest, mida õppimise ajal arvasite?

Töö osutus palju põnevamaks. Arvasin, et see on rutiinsem. Advokaaditöö, mis väljastpoolt võib tunduda rutiinne ja üksluine, ei ole seda tegelikult kunagi, sest ükski elujuhtum ei ole teisega sarnane, alati on tegemist erinevate asjaolude, inimeste ja lahendustega. Advokaadi töö on seetõttu täis tuld ja kirge ning erisusi.

Mis puudutab vaidlusi kohtus või tehingute läbiviimise erinevaid aspekte, kus pooled räägivad läbi lepingutingimusi, siis ka seal on ohud ning võimalused väljuda kas võiduga või teatud kaotusega – see on alati täis põnevust.

Aare Tark

Sündinud 4. aprillil 1959

Töötas advokaadina aastatel 1983–1989 Tallinna II Õigusnõuandlas ning 1990–1991 advokaadibüroos Heta

Vandeadvokaat alates 1991. aastast

Kuulub Eesti Advokatuuri ja Eesti Akadeemilisse Õigusteadlaste Seltsi

Asutas 1991 advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene (endine Tark ja Co), kus on vanempartner ja juhatuse liige

Valitud aastatel 1994, 1995, 1998–2001 Eesti Advokatuuri esimeheks, 1995–2001 Eesti Õiguskeskuse juhatusse ning 1998–2001 Advokaatide Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (International Bar Association) nõukogu ja eetikakomisjoni liikmeks

Kuulub alates 2003. aastast Eesti Advokatuuri eetika- ja metoodikanõukogusse

Ettevõtete nõukogudes:1997–2004 AS Sampo Pankalates 1997 AS Saku Metall (esimees)1998–2010 AS Norma1999–2014 AS Eesti Telekom (esimees)2007–2012 AS Arco VaraAlates 2015 AS Tallinna Sadam (esimees)

Autasustatud 2001. aastal Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe ordeniga ja 2004. aastal Eesti Advokatuuri Teenetemedaliga

Hobid ajalugu, sport, mäesuusatamine

Kas advokaat peab olema vaidlushimuline?

Head advokaati iseloomustab kiire analüüsivõime. Juhul kui me räägime olukorrast, kus me ei vaidle vaidlemise pärast, siis kui vastaspool küsib küsimuse, peab aru saama, miks see küsimus on esitatud, milline on sellele õige vastus ja millised võivad olla sellega kaasnevad järgmised küsimused. Kui advokaat on kohtusaalis ja toimub poolte küsitlus, peab hetkega suutma vastata ja ette aimata, miks küsimused on esitatud, sest nende pinnalt tekib terve rida järgmisi küsimusi. Selleks, et küsida vastuküsimusi, pead olema vaidluseks valmis.

Mis oli alustades tänasega võrreldes teisiti?

Kõik oli teisiti. Advokaate oli palju vähem. Tallinnas oli ainult üks-kaks advokaadibürood. Minu 1991. aastal asutatud advokaadibüroo on kasvanud ühemehe advokaadibüroost Eesti üheks juhtivamaks, koos Läti ja Leedu kolleegidega oleme üks suuremaid advokaadibüroosid Baltikumis.

Tol ajal oli tegu nõukogude ajast tuleneva seadusandlusega. 1990ndate aastate alguses kohandasime seadusi vastavalt Eesti oludele. 1990ndate keskel oli juba palju muutunud, riik oli vastu võtnud mitmeid seadusi, mis majandust hoopis teistmoodi reguleerisid.

Mis organisatsiooni kasvamise juures on olnud kõige keerulisem?

Juhtimine ei ole meie valdkonnas juhtimine klassikalises võtmes. Ei saa öelda, et tahad saada juhiks, vaid on vaja õppida, et saada professionaaliks ja alles seejärel saab realiseerida teadmisi ja oskusi, millest sõltuvalt võid saada ka juhiks.

1990ndate keskel oli selge, et tahame kasvada ja saada üheks suuremaks advokaadibürooks ning alates 2000ndate aastate algusest, mil partnerina liitusid nooremad kolleegid, oleme seda tööd meeskonnana vedanud. Juht peab olema meeskonnaliige ja meeskonda innustama.

Kas paarikümne aasta jooksul toimunud õigusvaldkonna arenguga võib rahule jääda?

Muutus on tohutu, 1990ndate aastatega ei anna õigusmaastikku võrrelda. Me oleme palju asju üle reguleerinud, meil on liiga palju seadusi. Seda on ka meie valitsejad kinnitanud – justiitsminister on kokku kutsunud komisjoni, et arutada, mida saaks Eesti seadusandluses dereguleerida. Me ei pruugi hoomatagi, et üks seadus katab teist või on vastuolus mõne teisega, sest täites ühte seadust võid sa vastuollu minna teisega. Kõige suurem mõju on seaduste lihtsuses – seadused peaksid olema arusaadavad, ühetaoliselt mõistetavad ja kohaldatavad.

Miks meil nii palju seadusi on?

Ilmselt on see tingitud meie ametnikkonna soovist seadustega reguleerida hästi palju valdkondi. See on riigi eneseõigustus, et kui loome palju norme, oleme tublimad ja töökamad ning paistame silma. Aga peamine küsimus peaks olema, kas seadusandlus aitab meie majandusele kaasa. Peaksime eelisena kasutama oma väiksust, meie eelis on meie tarkus – saame kiiresti otsustada, võtta vastu uusi põhimõtteid või leida innovaatilisi lahendeid. Majandus on kõige alus, vahel unustavad seaduseloojad selle ära.

Kas teie büroo püsikliendid on 1990ndatest aastatest samaks jäänud?

Meil on üle 20 aasta olnud tõesti paljuski samad kliendid. Sa pead olema kliendile usaldusväärne ja lojaalne partner, pakkudes parimat teenust. Nii nagu inimene vahetab harva hambaarsti või muud erialaspetsialisti, on ka advokaaditeenus selline, mida välja ei vahetata, kui rahul ollakse.

Alati viisakas ja positiivne kolleeg

Paul Varul, ASi Advokaadibüroo VARUL juhtivpartner

Aare Targa advokaadibüroo on üks vanemaid ja juhtivamaid büroosid Eestis. See tähendab, et Aare on suutnud asutada advokaadibüroo, seda töös hoida ja kasvatada, jõudes välja sinnamaale, kus ta praegu on. Aarega seondub kaks positiivset külge: ta on professionaal, kes ajanud oma asja järjepidevalt. Ja ta on kolleegina meeldiv inimene – isegi, kui osapooled on erinevatel protsessipooltel, on ta alati viisakas, väljapeetud ja positiivne. Tunnen teda tegelikult juba ülikoolist alates, meie vanusevahe oli küll väike, aga piisavalt suur, nii et ma olin ülikoolis juba õppejõud, kui tema õppis.

Kuidas kliente juurde leiate?

Kõige lihtsam tee uute klientide saamiseks on kvaliteetselt osutatud õigusabi. Iga tehtud töö peaks tooma järgmise. Hetketegevuses on aga palju seotud ka turunduse ja massimeedia ning sotsiaalvõrgustiku abil advokaaditeenuse teadvustamisega. Konkurents on äärmiselt kõrge.

Mis teie töölaual praegu on?

Olen peaaegu veerand sajandit juhtinud enda asutatud advokaadibürood ning praeguseks olen loovutanud tegevjuhtimise nooremale partnerile. Arvan, et põlvkonnavahetus oli asjakohane ja vajalik. Vanempartnerina jääd paljudele asutajaks ja nimipartneriks ning meeskonnavaimu hoidjaks. Kuni bürool on sinu nimi, oled ka klientide jaoks persoon, kes kannab vastutust ning rõõmu ja muret, mis advokaaditööga kaasas käib.Töölaual on mul palju büroo arenguga, aga ka erinevaid klientidega seotud küsimusi.

Kuidas selle aasta tulemustega rahule võib jääda?

See aasta tuleb tulemuste poolest väga sarnane möödunud aastale. Meie valdkonnas on küll väga raske prognoose teha, aga loodame järgmisel aastal jälle paremat.

Mis tööle tulles silma särama paneb?

Tulen iga päev silmade särades tööle. Mulle meeldib see töö, olen elu aeg ühte elukutset pidanud ja mul on palju olnud advokaadiõnne – paljud otsused, mis on tehtud, on olnud õiged ja lahenenud hästi. Kui näen majas meeskonda, kes on oma töö ja töökohaga rahul, siis ei ole midagi, mis saaks rohkem rahuldust pakkuda. Oleme töös iseseisvad ja otsustes vabad, see annab inspiratsiooni, kui tööd tehakse rõõmuga.

Kuidas järelkasvuga rahul võib olla?

Ülikoolidest tulevad andekad ja üliandekad noored. Imestan, et selliste teadmiste, argumenteerimisoskuste ja isikuomadustega noori inimesi on võimalik otse peale ülikooli leida. Meil on eraldi programm koostöös ülikooli õigusteadiskonnaga, et jõuaksime üliõpilasteni ja nemad meieni.

Väljaspool valdkonda on tekkinud kuvand, et tööd on väga palju, eriti peale ülikooli lõpetamist tööle asudes, kuidas sellega tegelikult on?

Loomulikult on palju tööd ja päevad pikad, olen ka ise 9–10 tundi tööl. Aga teistpidi võttes on meil olnud erinevaid aegu – oleme seotud majandustsüklitega. Kuna oleme seotud küllaltki suures osas ettevõtete nõustamise ja lepingutega nagu ühinemised, pankade nõustamine ja muu selline, siis kui see osa langeb ära, langeb ka meie töövoog. Kriisiaastad, mis pole siiani päris läbi saanud, annavad tunda ka käibes.

Millistest iseloomuomadustest töös enam kasu lõikate?

Juht peaks olema eelkõige kollektiivi ühendaja. Võid olla rutiinides tugev, aga kui puudub omadus, et suudad kollektiivi liita, siis seda tunnet lihtsalt pole.

Kuidas meeskonnatunnet luua?

Pead inimestega hästi läbi saama, olema avatud ja aus ning hea meelega ka ise seda tööd tegema. Heaks juhiks ei saa olla kuri ja silmakirjalik inimene, töötajad tunnetavad seda kiiresti.

Ärikonsultatsioonifirmade TOP ilmub 30. novembri Juhtimise kuukirjas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum