airBaltic saab Läti riigilt 80 miljonit laenu

Laenu andmise poolt oli 45 saadikut, vastu 13 ja kaks jäi erapooletuks, vahendab Läti rahvusringhääling. Otsusele eelnesid tulised debatid.

Seimi tänane otsus tähendab, et rahandusminister suurendab ministeeriumi eelarvet 80 miljoni euro võrra, et lennufirma saaks juurde põhikapitali pärast kõigilt aktsionäridelt selleks nõusoleku saamist. Samas leppes on sõnastatud ka punkt, mis keelab lennukite rentimise või kasutamisvõimaluse sõjaliseks tegevuseks või sõjatööstuskompleksi tarbeks. See klausel välistab ühtlasi lennufirmal Vene päritolu reisilennukite Sukhoi Superjet omandamise.

„airBaltic annab meie majandusse väga suure panuse ja on oluline sellesse investeerida, et meil oleks tugev regionaalne lennufirma,“ kommenteeris Läti president Raimonds Vejonis. „See pole oluline mitte ainult Lätile, vaid kogu Baltikumile, eriti arvestades lennunduse olukorda Eestis ja Leedus, kus enam ei ole rahvuslikke lennufirmasid. Seepärast peame me airBalticut maksimaalselt tugevdama. Rääkides investeeringutest, siis kui on selge eesmärk ja allikad, kust raha tuleb, on investeeringud teretulnud. Tuleb jätkata strateegilise investori otsimist, et meie lennufirma oleks konkurentsivõimeline,“ lisas Vejonis.

Eile kiitis oma kinnisel istungil airBalticule laenu andmise heaks ka seimi eelarve-rahanduskomisjon.

Novembris sai airBalticu investoriks Saksa ettevõtja Ralf Dieter Montag-Girmes, keda seostatakse Vene kapitali ja sidemetega, mille suhtes kehtivad Lääne majandussanktsioonid.

Läti valitsus otsustas investori kaasata 3. novembril, andes Montag-Girmesile võimaluse investeerida firmasse 52 miljonit eurot ning vastu airBalticu 20% osaluse.

Läti valitsuse osaks jäi investeerida firmasse 80 miljonit eurot ning selleks oligi laenu vaja. Valitsuse otsus ootas tuleva aasta riigieelarve hääletusel parlamendi kinnitust.

Transpordiministeeriumi ülesandeks on leida hiljemalt kahe aasta jooksul airBalticule strateegiline investor. Montag-Girmes on finantsinvestor.