Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti kaalub airBalticu erastamist

    Bombardier CS300 Riia lennujaamas.Foto: EPA

    Läti transpordiministeerium vaatab läbi ettepanekuid rahvuslikku lennufirmasse airBaltic erainvestori kaasamiseks, välistatud pole ka võimalus anda ettevõte täielikult erakätesse, teatas ministeeriumi esindaja Kaspars Ozolins.

    Ministeerium on tellinud uuringu rahvusvaheliselt firmalt Lazard Freres, et kaardistada, kes võiks olla airBalticu potentsiaalne strateegiline partner, vahendas Läti rahvusringhääling.
    „On üks nüanss: suuraktsionärina peab riik hoolitsema ettevõtte arengu eest. Et firma areneks, peavad just aktsionärid sellesse panustama. Kuid me peame silmas pidama Euroopa Liidu regulatsioone, mille järgi riiklikud investeeringud on keelatud riigiabi. Aga see ei lähe kokku arenguga ja seepärast on meil vaja strateegilist partnerit – et firma saaks areneda. Riigil on raske olla efektiivne aktsionär, seadused ei võimalda investeerimiseks samu võimalusi mis on eraaktsionäril,“ selgitas Ozolins.
    Tema sõnul pole lennundus see sektor, kus tänases keerulises turuolukorras võiks jääda loorberitele puhkama. Seis on kurb, paljud suured ja tuntud firmad heitlevad raskustega. Selle kõige taustal airBaltic on lihtsalt „paipoiss“, kes tegutseb „fenomenaalselt hästi“, vahendas Läti rahvusringhääling Ozolinsi sõnu.
    „Me prognoosime ettevaatlikult järjest paremaid tulemusi. Samas näeme, mis toimub Euroopas Monarchiga, Air Berliniga, Alitaliaga… Näeme, mis toimub Ethiad Airwaysiga, mis mitu aastat agressiivselt investeeris, aga enam seda ei tee. Näeme, kui palju mängijaid võib veel turule tulla, näiteks Hiinast. Euroopa lennuvedajad British Airways, KLM, Lufthansa pingutavad väga oma positsiooni hoidmisega, ka airBalticule on see väga oluline,“ rääkis Ozolins.
    Läti valitsus on otsustanud, et strateegiline partner tuleb leida 3. novembriks. Juba on peetud palju läbirääkimisi – lisaks lennundusala tegijatele ka investeerimisfondidega. Ozolinsi sõnul on olemas rida konkreetseid ettepanekuid ja nendega tegeldakse. Läti jaoks on peamine, et Riia lennujaamal oleks lennuühendus teiste Balti riikidega ja et Riia jääks airBalticule edasi kodulennujaamaks.
    Ei tohi lasta juhtuda sellel, mis juhtus naabritega, kus lennufirma lasti pankrotti, sest ei suudetud võtta õigel ajal vastu õigeid investeerimisotsuseid, nentis Ozolins Läti rahvusringhäälingule.
  • Hetkel kuum
Asse Sauga: aga mis siis on meie riigi missioon?
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Euroala inflatsioon pidurdus
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Tagatisrahaga üürileping – omanikule lahja, üürnikule kallis
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Sakslased ostavad 66 protsenti Betoonimeistrist
Pikalt eelmisel aastal konkurentsiameti heakskiitu oodanud koondumine betoonitootmise turul tähendab, et Saksa ehitusmaterjalide kontsern saab endale 66% ASist Betoonimeister.
Pikalt eelmisel aastal konkurentsiameti heakskiitu oodanud koondumine betoonitootmise turul tähendab, et Saksa ehitusmaterjalide kontsern saab endale 66% ASist Betoonimeister.

Olulisemad uudised

Prantsusmaa ja Hispaania päästsid Euroopa majanduskasvu
Saksamaa ja Itaalia kehv käekäik pidurdasid euroala majanduskasvu aasta lõpus, kuid tänu Prantsusmaa ja Hispaania heale hoole jäi SKP näitaja ikkagi plusspoolele.
Saksamaa ja Itaalia kehv käekäik pidurdasid euroala majanduskasvu aasta lõpus, kuid tänu Prantsusmaa ja Hispaania heale hoole jäi SKP näitaja ikkagi plusspoolele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.