• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5001,22%7 443,32
  • DOW 30−0,14%51 448,37
  • Nasdaq 1,82%24 757,31
  • FTSE 100−1,49%10 622,26
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,29
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5001,22%7 443,32
  • DOW 30−0,14%51 448,37
  • Nasdaq 1,82%24 757,31
  • FTSE 100−1,49%10 622,26
  • Nikkei 225−5,96%57 434,77
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,29
Praegu on Eestis e-raamatute müügimaht umbes 2% turu kogumahust. Kirjastajate arvamused lähevad selles lahku, kui suur on see viie aasta pärast. On neid, kes ootavad e-raamatute osakaalu tõusu 5%ni, ja neid, kes erilist kasvu ei näe.
Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli armastab nii paber- kui k e-raamatuid.
  • Eesti Digiraamatute Keskuse sisujuht Eva Kolli armastab nii paber- kui k e-raamatuid.
  • Foto: Raul Mee
Usinad e-raamatute väljaandjad on Varrak, Pilgrim, Petrone Print, Menu Kirjastus, Tänapäev, Hea Lugu ja teised. Varrakule kuulub umbes 40% e-raamatute turust, paberraamatute puhul on nende turuosa 13–14%.
7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis julges Varraku tegevjuht Priit Maide ennustada, et viie aasta pärast on Eestis e-raamatute turuosa 5%. Siiski nentis ta, et keegi maailmas ei tea, milline on paber- ja e-raamatute osakaal 20 aasta pärast, kui on toimunud põlvkondade vahetus. “Praegune algklassilaps ei pruugi teada, mis on CD-plaat. Uutel autodel näiteks polegi enam seda pilu, kuhu CD-plaati panna,” arutles Priit Maide muutuvate aegade üle.
Laenutushüvitist ei saa
E-raamatute laenutus autorile sisse ei too. Üks nüanss on tasude temaatikas veel: kui raamatukogu laenutab e-raamatu välja, siis autor selle eest laenutushüvitist ei saa, sest e-raamatute laenutusele riigieelarvest makstav laenutushüvitis ei laiene.
Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutusse ELLU ei ole raamatukogu sugugi saanud osta kõiki soovitud e-raamatuid, sest kirjastused on sellest keeldunud. Eva Kolli usub, et need ei ole pahatahtlikud keeldumised, vaid raamatu autorilt või tema pärijatelt ei ole saadud selleks õigusi.
E ja paber omavahel ei võistle
Teenida saab mahu pealt
Mingitestki arvestatavatest mahtudest saab aga rääkida ainult suuremate kirjastuste puhul. Maide tõi näite, et e-raamatud moodustavad Varraku käibest 3% ja kasv on paari aasta taguse ajaga võrreldes ligi kahekordne (2013. aastal 1,6% käibest). Protsent tundub väike, kuid rahasse ümber arvestades pilt paraneb. Arvestades, et Varraku aastakäive on pisut üle 3 miljoni euro, on 3% sellest ca 100 000 eurot ehk number, mille nimel tasub e-raamatuid välja anda küll. Seejuures tuleb 20% e-raamatute käibest Varrakul Elisa Raamatust, kus 8,99 eurose kuutasu eest saab klient lugeda nii palju raamatuid, kui vähegi jõuab – valikus on neid üle 1500.
Varraku raamatute seas on hulgaliselt just sellist kirjandust, mida e-tarbija hea meelega loeb, näiteks Põhjamaade krimiautorite teosed. “E-tarbija ihad ja isud lähevad kokku sellega, mida meil on pakkuda,” ütles Maide lõpetuseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele