Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumeeste vastuolusid täis aasta

    Aasta põllumajanduses oli kirev, piimatootjatele ja seakasvatajatele oli see kui õudusunenägu, samas kui teraviljatootjatel polnud põhjust nurinaks. Foto: Andres Haabu, Äripäev

    Lõppev aasta oli põllumajandussektoris üsnagi vastuoluline.

    Piimatootjatele ja seakasvatajatele oli aasta kui õudusunenägu, samas kui teraviljakasvatajatel polnud ka vaatamata madalatele viljahindadele põhjust suuremaks nurinaks ning lihaveisekasvatajad saavad nautida aegade parimaid kokkuostuhindu, kirjutab 17. detsembri Äripäev põllumajanduse rubriigis.
    Möödunud aasta oli Lääne-Virumaal tegutsevale põllumajandusettevõttele OÜ Trovador edukas, tänu headele tulemustele platseerus ettevõte Äripäeva põllumajandustootjate 2014. aasta TOPis teisele kohale. 1994. aastal asutatud piimatootja käive suurenes mullu 28,6 protsendi võrra, jõudes 2,7 miljoni euroni. Möödunud aasta kasum oli üle miljoni euro, kuid paraku lõppeva aasta majandusnäitajad enam sedavõrd roosilised pole.
    OÜ Trovador tegevjuhi Vahur Veermäe sõnul oli mulluste heade tulemuste taga ka piima kõrge hind. "Piimamüügi kate oli möödunud aastal kõrge, samas vilja müüsime möödunud aastal vähem, aga kuna viljamüügi kate pole suur, ei söönud see kasumit ära," märkis ta.
    Sel aastal on ettevõttes olukord vastupidine - piimatootmise kate on nullilähedane, samas kui teraviljasaak oli korralik. "Kui möödunud aastal müüsime 1000 tonni vilja, siis käesoleval aastal 3000 tonni ja see meid ka päästab," tõdes ta.
    Järgmisel aastal laiendab ettevõte viljakasvatust veelgi - 1800 hektari suurune põllumaa kasvab järgmisel aastal rendimaa arvel 2300 hektarini.
    Trovadori põhikarjas on 550 lehma ja vaatamata madalatele piimahindadele pole põhikarja vähendatud. Veermäe lisas samas, et karja pole ka mullusega võrreldes suurendatud ning loomi praagitakse praegu karjast välja tunduvalt julgemalt.
    See teeb omad korrektiivid ka investeerimisplaanidesse. Kuigi Trovadoril õnnestus saada tänavu PRIA-lt investeerimistoetust uue lauda ehituseks, on praegu selge, et järgmisel aastal jääb laudaehitus ära.
    "Lõppev aasta oli väga raske, kuid tänu eelmisele aastale oli see võimalik üle elada. Kuid praegu tundub, et kuna olukord piimatootmises ja seakasvatuses ei muutu, siis järgmine aasta võib tulla küll masendav. Kellelgi pole nii palju rasva, et mitut taolist aastat vastu pidada," ütles ta.

    Põllumajandusele üks keerulisemaid aastaid

    Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja

    Piimasektori kriis sai alguses Venemaa impordikeelu kehtestamise järel 2014. aasta augustis, sealihasektori olukord muutus äärmiselt tõsiseks selle aasta suvel, mil seakatk jõudis farmidesse.

    Teraviljakasvatajatel on üldjuhul olnud küll tavapärasemast parem saak, kuid teravilja hinnad on samuti võrreldes möödunud aastaga langenud.

    Piimatootmise keskmist omahinda arvestades, mis hinnanguliselt jääb 30 senti/kg lähedale, ei ole sellised piimahinnad paljude põllumajandustootjate jaoks juba pikemat aega enam jätkusuutlikud ning just viimastel kuudel on piimakarja vähendamine hoogustunud.

    30. septembri seisuga oli põllumajandusloomade registri andmetel Eestis aastataguse ajaga võrreldes 4900 piimalehma vähem (langus 5%). Piima toodeti selle aasta üheksa esimese kuuga ligi 3% vähem kui samal perioodil aasta tagasi.

    Eesti sealihasektori olukord on olnud suhteliselt keeruline alates 2012. aasta kevadest, mil Venemaa kehtestas sisseveokeelu Eestist pärit elussigadele. Sealihasektorit on mõjutanud sööda hinna järsk tõus aastatel 2011-2012, Venemaa impordipiirangud (2012. aasta kevadel elusloomadele, 2014. aasta alguses sealihale ning 2014. aasta septembris lihatoodetele) ning sigade Aafrika katk.

    Selle aasta kolmandas kvartalis oli kokkuostetud sealiha keskmine hind 1540 eurot/tonn, odavnedes 12 kuuga 11,8%. See on viimase viie aasta madalaim.

    Viljakasvataja ootab paremat hinda
    Põlvamaal kahesajal hektaril tera- ja kaunvilja kasvatava Lutsu talu peremees Janno Rüütle nii madalaid teravilja kokkuostuhindu kui tänavu ei mäleta. "Samas rapsi eest maksti sel aastal mullusest rohkem. Hea saagiaasta kompenseeris teisalt madalad hinnad, mistõttu aastaga võib rahule jääda," märkis ta.
    Rüütle lisas, et kui tavaliselt on viljahinnad hakanud pärast koristust vaikselt tõusma, siis näiteks praegu on vilja hind 7-8 eurot tonni kohta madalam kui koristuse ajal. "Kõik ootasid, et aasta lõpus vilja hind ehk tõuseb ja seetõttu ei müüdud vilja ära, kuid siiamaani pole küll midagi juhtunud."
    Ka Lutsu talus on osa vilja veel parema hinna ootel ning peremees ootab, et hind tõuseks 10-20 euro võrra. Tagantjärele tarkusena nentis aga Rüütle, et kui ta oleks vilja maha müünud koristusajal juuli lõpus, augusti alguses, oleks ta olnud kindel võidumees. "Seda enam, et vilja hoiustamisel lisandub ka hoiustamiskulu," lisas ta.
    Kuigi praegu ei viita ükski märk teravilja hinna kiirele tõusule järgmisel aastal, tehakse Lutsu talus vajaminevad investeeringud siiski ära. Ja seda vaatamata sellele, et talu jäi investeerimistoetusest napilt ilma.
    Piimaturu kriisil neli põhjust
    Põllumajandus-kaubanduskoja piimafoorumil esinenud Euroopa juhtiv piimaturu analüütik Christophe Lafougere tõdes, et piimaturu kriis on tingitud neljast peamisest põhjusest: piimapulbri impordi drastiline vähenemine Hiinas, Venemaa impordikeeld, piimakvootide kadumine Euroopa Liidus ja USA dollari järsk kallinemine.
    Lafougere'i sõnul on ELi eksportöörid suhteliselt kiiresti leidnud oma toodetele uued turud, kahjuks küll madalamatel hinnatasemetel, ja turuhindade taastumist võib oodata alles järgmise aasta teisel poolel.
    Seakasvatuse olukord on äärmiselt keeruline ja sigade arvu vähenemine tõenäoliselt jätkub. "Praegu näeme, et nii piima- kui sealihasektoris on paljud tootjad otsustanud loomad müüa ja loomakasvatusega lõpetada. Karjade vähenemine on kindlasti pikaajalise mõjuga ja Eesti põllumajandus- ja toidusektorile väga kahjulik areng. Loomakasvatuse taastamine on aeganõudev ja senised kogemused on näidanud, et ühegi kriisi järel pole suudetud karju taastada," rääkis ta.  

    Rekordiline viljasaak

    Tänavu saadi Eestis rekordiline teraviljasaak - ca 1,47 miljonit tonni ning teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri (4169 kg/ha). Tänavune saak ületab ka möödunud aasta rekordilist saaki.

    Paraku on suure saagiga kaasnenud ka suhteliselt madal hind. Toidunisu keskmine kokkuostuhind oli selle aasta kolmandas kvartalis 162 eurot/t, mis on võrreldav möödunud aasta sama aja hinnatasemega (161 eurot/t), kuid oluliselt madalam 2013. aasta (180 eurot/t) ja väga palju madalam 2012. aasta (220 eurot/t) hinnatasemetest.

    Toidurukki eest maksti tänavu kolmandas kvartalis 124 eurot/t, möödunud sügisel aga 126 eurot/t ja 2012. aasta samal ajal 189 eurot/t.

    Maheteraviljakasvatajate hinnangul oli ka neil tänavu suhteliselt hea aasta. Oluliseks sündmuseks oli kaera suuremahuline eksport USAsse. Ka mahekaera hind oli tänavu üle 20% parem mullusest.

    Allikas: maaeluministeerium

    Lihaveisesektoris aegade parimad hinnad
    Madalad viljahinnad on vesi Eesti lihaveisekasvatajate veskile, kuna soodsate söödahindade tõttu ostavad Kesk-Euroopa suured nuumafarmid Eestist hea hinnaga noori pullikuid. "Põhjust nurisemiseks meil küll ei ole, sest praegu on läbi aegade parimad kokkuostuhinnad," rääkis MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige ja Eesti üks suuremaid angusefarmereid Katrin Noorkõiv.
    Väga hea lihaveise hind johtub kahest asjaolust. Peamine hinna tõukemehhanism peitub madalates teraviljahindades, tänu millele on Kesk-Euroopa suurtel nuumafarmidel kasulik noorloomi üle Euroopa kokku osta ja neid teraviljaga nuumata.
    "See mõjutab nüüd aga juba otseselt meie sektorit, kuna enamik meie võõrutatud noorloomadest ostetaks praegu hea hinnaga Poola või Saksamaa nuumafarmidesse," rääkis Noorkõiv.
    Eesti lihaveisekasvatajad on praegu olukorras, kus nõudlus noorloomade järele on sedavõrd suur, et farmerid peavad otsustama, kas müüa lihaveised hea hinna eest noorloomadena, mis tähendab, et jäävad ära kulud talvesöödale, või jätta osa loomi siiski alles, kuna lihaveisekasvatajatel on ka karjamaahooldamise kohustus.
    "Ilmselgelt on loomadega karjamaade hooldamine odavam, mistõttu näiteks mina tegin esimest korda tänavu nii, et müüsin pooled oma loomadest nuumafarmidesse ja teise poole kasvatan karjamaal lihaks," rääkis Noorkõiv, kellele kuulub 120pealine lihaveise põhikari.
    Veisekasvatust rohumaadel nimetas Noorkõiv meie põllumajanduse üheks perspektiivseks võimaluseks. "Ma tulin Rootsist messilt, kus meil polnud üldse keeruline ennast müüa, kuna meil on kaks olulist lisaväärtust: ökomärk ja see, et me karjatame oma loomi ainult rohumaal," rääkis ta.
    Samas on Eesti lihaveisekasvatuses suur kasutamata potentsiaal, lisas Noorkõiv. "Meil on väga head rohumaad. Kui Lõuna-Euroopas saadakse aastaks kaks teraviljasaaki, siis meie saame kolm-neli korda ühel karjamaal karjatada, pluss teha veel kaks niidet silo," rääkis Noorkõiv.
    Investeeringutest rääkides ütles Noorkõiv, et viimase kümne aasta jooksul on lihaveisekasvatusse tulnud juurde palju ettevõtjad ning kõige suurem puudus sektoris on kerglautadest. "Ma arvan, et neid investeeringuid peaks sektorisse kindlasti juurde tulema," märkis ta.
    Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Nädala lood: suures skeemis paljastati Eesti firma, elekter kallineb hoogsalt edasi
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Selle nädala olulisematest sündmustest tasub esile tuua üks rahvusvaheline skeem, mille paljastamisel tuli esile ka Eesti firma. Lisaks ei saanud mööda energeetikast, sest tuleval talvel ähvardab elektri hind tõusta selgelt kõrgemale, kui oli suvine hinnatipp.
Paar miljonit kilo maasikaid mädaneb Soomes põllule
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.
Ukraina sõja põhjustatud tööjõuprobleem on peapõhjus, miks hulk maasikaid Soomes põllule on jäänud, kohati on ka vihmad maasikakorjamist takistanud, kirjutab Yle uudisteportaal.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.