Rootsi riskib tuumaenergia surnuks maksustada

Vattenfall võib olla sunnitud oma tuumareaktorid ennetähtaegselt seiskama, mis tähendaks kümnete miljardite Rootsi kroonide  ulatuses kapitali kadu ning ohtlikku olukorda riigi ja selle energiamahuka suurtööstuse varustamisel elektriga, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Kirstunaelaks on tuumaenergiale kehtestatud maks, mida Rootsi praegune valitsus veelgi tõstis – seitsmele öörile kilovatt-tunnilt olukorras, kus elektri hind turul on langenud. Tagajärg on see, et kasumlikult ei tooda elektrit ükski reaktor.

Läinud sügisel otsustati Rootsis neli vanemat reaktorit seisata, mis tõi omanikele 30 miljardit Rootsi krooni kahju. Nüüd hoiatab Vattenfall, et ülejäänud kuuest reaktorist on enamik samuti sulgemisohus. Olukorrale lisab teravust, et aastal 2020 karmistuvad ohutusnõuded, mis nõuavad investeerimist, ja sellega tuleks alustada juba tänavu. Vattenfallil pole aga kindlust, kas taolised investeeringud on üldse majanduslikult tasuvad. Kui reaktorid tuleb enne tähtaega sulgeda, tähendaks see lehe rehkenduse järgi suurusjärgus 35-40 miljardit krooni kapitali kadu ja hoopi varustuskindlusele.

Rootsi tuumaenergia päästmiseks on Wahlborgi sõnul vaja poliitilist otsust.

„Arvestades neid äärmiselt tõsiseid tagajärgi riigi elektrivarustusele, on mul raske uskuda, et valitsus ja parlament on valmis tuumaenergia surnuks maksustama,“ ütles Wahlborg.

Samuti tahab Vattenfall taastuvenergia toetuste ülevaatamist. Milleks jätkata toetusi, kui turul on niigi ülepakkumine. See pole vajalik ja solgib turgu.

Rootsi energiaminister Ibrahim Baylan möönab olukorra tõsidust ja nendib, et energiapoliitika vajab parteideülest kokkulepet. Samas ei olnud ta valmis lehele kommenteerima, milliseid samme valitsus plaanib astuda. Pikemas perspektiivis tahab Rootsi 100% taastuvenergiale üle minna.

Tuumaenergia arvele langeb praegu üle 40% Rootsi elektritootmisest.