SEB: kas sel aastal on põhjust olla lootusrikkam?

Kui veel 2015. aasta alguses prognoosis enamus analüütikutest 2-2,5% vahele jäävat majanduskasvu, siis aasta lõpuks korrigeeriti hinnangut SKP kasvule pea protsendi võrra allapoole. Hoolimata kõrgest tööhõivest ja palgakasvust ei suutnud sisenõudlus kompenseerida nõrka väliskaubandust ja ettevõtete nappe investeeringuid.

Nagu tõendas lõppenud aasta, ei suuda Eesti majandus kasvada vaid sisetarbimise toel. Eksport moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust 80%, mis tähendab majanduse otsest sõltuvust kaubanduspartnerite käekäigust ja eksportööride rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Olukord, kus maailma kaubavahetuse kasv on aeglustunud, ei ole avatud majandusega riigi jaoks soodne.  Eestile kahe olulise sihtriigi, Soome ja Venemaa, majandus on viimastel aegadel kogenud tõsiseid raskusi. Lisaks mõjutab Venemaa-suunalist eksporti poliitiline vastasseis Euroopa Liiduga, mistõttu on Eesti eksport Venemaale kahananenud pea 40%.

Kui Soome ja Venemaa majanduskriisid on Eestile mõjunud kui force majeure, siis murelikumaks teeb Eesti ekspordi allajäämine neis riikides, kus 2015. aasta osutus majanduslikult väga edukaks. Ekspordimahult on Eesti suurimaks kaubanduspartneriks Rootsi, kuhu suunduv kaupade väljavedu suurenes 2015. aasta esimese 10 kuu jooksul 2,9%. Võrdluseks suurenes samal ajavahemikul aga Rootsi koguimport 4,1%, mis tähendab, et rahvusvahelises konkurentsis jäi Eesti teistele riikidele alla. Rahustuseks võib öelda, et põhisüü on siin ühe suure eksportööri vähenenud tootmismahul, ja mitmel teisel harul õnnestus Rootsi-suunal eksport tublisti kasvatada. Sarnaseks näiteks, kus Eesti eksport jäi alla riigi koguimpordi kasvule, on ka Saksamaa. Kuigi mitmed Eesti ettevõtted püüavad Saksa turul müüki suurendada, kasvas eksport sinna 2,5%, riigi koguimport aga 4%. Kahjuks ei ole tegemist ainsate näidetega ja Eesti ekspordi turuosa vähenemist välisturgudel kinnitab ka Eesti Panga viimane majandusülevaade.

Olukord väliskaubanduses peaks 2016. aastal siiski parenema, seda juba madalama võrdlusbaasi tõttu. Soome on küll sunnitud kokkuhoiupoliitikat jätkama, kuid odav euro soodustab eksporti ja põhjanaabrite kaupade jaoks olulised sihtturud peaksid 2016. aasta jooksul kasvama. Nii SEB kui Soome keskpank prognoosivad Soomele 2016. aastaks 0,7% suurust majanduskasvu, mis peaks andma hingamisruumi ka Eesti eksportijatele. Riigi impordikasvuks prognoosib Soome keskpank koguni 3,2%. Soome paremast nõudlusest on Eestil rohkem võita kui varem. Nimelt on hoolimata Soome koguimpordi vähenemisest jäänud Eesti eksport sinna endisele tasemele ehk oleme suutnud võita turuosa. Madal naftahind ja ebastabiilne poliitiline olukord jääb jätkuvalt nõrgestama Venemaa majandust. Samas ei saa Eesti idasuunalise ekspordi langus olema sama kiire kui 2015. aastal. Mahu poolest kõige olulisema kaubanduspartneri Rootsi SKP peaks sellel aastal kasvama lausa 3,6%, mistõttu on aeg Rootsi sunnal eksporti kasvatada parim võimalikest. Ka teiste Eesti jaoks oluliste sihtriikide – Läti, Leedu ja Saksamaa – majandus kasvab tänaste prognooside kohaselt tublisti, mistõttu peaks tingimused olema Eesti ettevõtjatele soodsad.

Kui välisturgudel ei osutunud 2015. aasta Eesti jaoks kuigi edukaks, siis koduturule orienteeritud kaupmeestel oli mõndagi, mille üle rõõmustada. Jaekaubanduse müügimahud kasvasid keskmiselt 8% tempos ja odava kütuse toel suurenes märkimisväärselt ka eestlaste reisimine kodumaal.

Eesti sisemaise nõudluse kujunemist mõjutab peamiselt tööturu olukord, inflatsioon ja riigi poliitika. Tarbimispeo peapõhjuseks tuleb lugeda just tööturu soodsat olukorda. 2015. aasta III kvartaliks oli tööhõive tõusnud 67% ja tööpuudus langenud 5% tasemeni. Lisaks on märkimisväärselt kasvanud inimeste tööturul osalemine; tööjõus osalemise määr ületab 70%, mis on võrreldav Skandinaavia riikidega. Lisaks sellele, et valdaval enamusel tööd teha soovivatest inimestest on õnnestunud endale rakendus leida, iseloomustas tööturgu kiire palgakasv. Aasta alguses oodatud aeglustumise asemel palgakasv hoopis kiirenes, ulatudes kolmandas kvartalis lausa 7%ni.

Niivõrd kiire palgakasvu puhul on haruldane, et hoolimata suurenenud sissetulekutest ja madalast tööpuudusest ei taba tarbijaid tagajärjena kõrge inflatsioon. Kodumaine tarbijahinnaindeks jäi aastavõrdluses miinuspoolele pea kõigil kuudel. Nafta, kuid ka teiste toorainete hinnalangus, on inflatsiooni tugevalt all hoidnud. Eesti tarbija ostukorvi silmas pidades omas märkimisväärset mõju ka toiduainete madal hind. Täiendavaks teguriks sisetarbimise kasvus olid valitsuse tasandil langetatud poliitilised otsused. Keskmise palga tõusu panustas tugevalt ka riigisektor, seda ennekõike haridus- ja meditsiinitöötajate palkade tõusuga. Oluliselt suurenesid ka riiklikud lastetoetused. Lisaks panustas reaalsissetulekute kasvu maksupoliitika, seda läbi tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba miinimumi tõstmise.

Nimetatud tegurid mõjutavad sisetarbimist ka sel aastal, kuid nende mõju ei saa olema samasugune. Tööpuuduse kiire vähenemine ja tugev palgakasv on 2016. aastaks jõudnud tasemeni, kust edasi liikuda on raske. Et viimastes kvartalites on ettevõtlussektori käive vähenenud, tähendab see, et tööjõukulud suurenevad varasemate kasumite ja ära jäetud investeeringute arvelt. Suure tõenäosusega on tänaseks saavutatud tase, kus edasine palgatõus saab tulla reaalse müügitulu suurenemise või töötajate arvu vähenemise arvelt. Seetõttu on määrava tähtsusega ettevõtete esimeste kuude tulemused. Väga madala tööpuuduse tõttu jääb palgakasvu surve tõenäoliselt püsima ning valdkonna spetsialistidel on palgaläbirääkimistel tugev positsioon. Vajadus tööjõukulusid ohjes hoida sunnib tööandjaid aga efektiivsust otsima, mistõttu püütakse sama töö ära teha väiksema arvu töötajatega.

Hinnalanguse positiivset mõju taandab peamiselt madalam võrdlusbaas. Kuigi nafta hind püsib endiselt väga madalal, ei ole täiendav suur kukkumine enam lihtsalt võimalik. Hoolimata maksuvaba miinimumi, alampalga ja peretoetuste tõusust, ei saa ka riiklik panus sissetulekute kasvu olema enam sedavõrd suur. Seetõttu peavad jaekaupmehed arvestama sel aastal väiksemate kasvunumbritega. Küll võiks nüüd lõpuks hoo sisse saada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamine, mis turgutaks Eesti ehitussektorit. Ettevõtlussektori investeeringute kasvu hoogustumine nõuab esmalt aga selget signaali, et välisnõudlus on tõepoolest paranemas.