Balticconnector avaks Soome gaasituru

Samal ajal on gaasi tarbimine vähenenud nii Soomes kui ka Balti riikides, mis on seadnud sellise infrastruktuuri rajamise küsimärgi alla, kirjutab täna Soome päevaleht Helsingin Sanomat.

Balticconnectori rajamise teine eeldus on, et gaasitoru ehitatakse välja ka Leedu ja Poola vahel. Viimase toetamise kohta allkirjastasid Euroopa Komisjon ja projekti osapooled kokkuleppe 2015. aasta oktoobris. 2014. aasta märtsis eraldati torujuhtme planeerimiseks ja ehituseks 306 miljonit eurot. Hiljuti Äripäevale intervjuu andnud Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis oli gaasijuhtme ja Poola uue valitsusega koostöö suhtes optimistlik. Leedu–Poola torujuhe peaks käiku minema 2019. a.

Soome töögrupi raport märgib, et läinud aasta lõpus on ära otsustatud, et Eesti ja Soome esitavad kevadel Euroopa Liidule taotluse investeerimistoetuse saamiseks. Soomes on projekti jaoks asutatud riigifirma Baltic Connector Oy. Projekti maksumus on umbes 250 miljonit eurot. Soome majandusminister Olli Rehn ütles eile, et Eesti ja Soome taotlevad ELilt „päris ulatuslikku“ toetust. Kauppalehti kirjutab täna, et Euroopa Liidult taotletakse kuni 75% kulude katmist.

Varem osales Soome–Eesti gaasitoru ja Soome lahe kaldale kavandatud regionaalse veeldatud gaasi terminali projektis ka Gasum, kuid firma lahkus, kaheldes projektide majanduslikus tasuvuses.

Gaasi tarbimine Soomes on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda kahanenud. Ka Balti riikides on gaasi nõudlus tugevalt kukkunud, möönis Rokas Masiulis, visandades teise käega gaasi uusi kasutusalasid. Soomes tarbiti mullu gaasi 2,6 miljardit kuupmeetrit.

Soome majandusministeeriumi töögrupis osalenud Soome Tööandjate Keskliidu esindaja Mikael Ohlström kommenteeris Kauppalehtile, et muudatustega Soome gaasiturul ei ole vaja kiirustada.

„Maagaasi konkurentsivõime on mitmel põhjusel nõrgenenud. Uuendused tuleb teha nii, et see ei tooks gaasi tarbijatele kaasa liiga suuri lisakulusid,“ ütles ta. „Balticconnector üksi ei muuda midagi, sest ka Balti riikidesse tuleb gaas Venemaalt. Kui aga ehitatakse välja gaasitoru Leedu ja Poola vahel ja kaovad kitsaskohad ka Balti riikide endi vahelt, alles siis tekib uus tarnekanal.“

Ohlström pooldab uuendustele pikka üleminekuaega. Samuti osutab ta, et gaasituru arengut tuleks toetada ka muul moel – praegu on gaasi konkurentsivõimet Soomes vähendanud maksude tõstmine. Gaasinõudlust on vähendanud ka panustamine bioenergiale.

Gaasi infrastruktuuri rajamine on Ohlströmi sõnul otsus, mis puudutab vähemalt 50 aastat. Samal ajal tahab EL vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest. „Kui tarbimine ei kasva, ei ole pakkumise suurendamisest mingit lusti,“ ütles ta.