Euroopa kinnisvaraturg üllatab stabiilsusega

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 22. jaanuar 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa kinnisvaraturg üllatab stabiilsusega
Välisinvestori jaoks on Baltimaadesse investeerimise motivaatoriks Kesk-Euroopast ja Skandinaaviast suurem tootlus, märkis Eversheds Ots & Co kinnisvaravaldkonna eest vastutav partner Randu Riiberg.Foto: Raul Mee
Kuigi kriis kummitab iga nurga peal, tikusb Euroopa kinnisvaraturg stabiilselt, eksperdid ootavad isegi mõõdukat kasvu.
Eurotsooni majanduskav oli mullu viimase nelja aasta võrdluses tipus. Kasvav tarbimine veab kasvu kõigis sektorites ja kapital on leidnud tee Euroopa kinnisvarasse. Eriti perspektiivikad on kaubanduspinnad, kirjutab 25. jaanuari Äripäev kinnisvara rubriigis.
"Euroopa naudib stabiilset majanduskavu, mida toetavad odav nafta, nõrk euro ja Euroopa keskpanga stiimulpakett," toob välja M&G Real Estate oma turuülevaates. Eksperdid ootavad majanduskasvu kiirenemist, Euroopa majandus tervikuna on järgnemas USA ja Suurbritannia majandustsüklile.
Eversheds Londoni kinnisvaraüksuse juht Bruce Dear tõi Helsingi kinnisvarainvestorite päeval välja, et Inglismaal läheb kinnisvaraturul hästi. Kuigi kiire rikastumise võimalusi on vähe, on pinnas soodne stabiilseks investeeringuks. Sellele aitavad kaasa ka mõõdukad laenuintressid.
Dear tõi oma ettekandes välja, et Londonis tehtavad taristuinvesteeringud – 50 miljardi naela suurune panus kiirraudtee arendamisse – kasvatavad ka piirkonna kinnisvara väärtust. “Rahvusvaheline Valuutafond on välja arvutanud, et taristuinvesteeringute tootlus on 300%,” märkis ta.
Soodsaid investeeringuid tehakse tema sõnul tänu aeglasele rahale ja institutsionaalsetele investoritele. “Suurbritannias ehitatakse iga aasta 150 000 elupinda nõudlusest vähem,” tõi Dear välja.

9 kvartalit järjest on Euroopa majandus kasvanud.
8 viimase aasta kõrgtasemel on investeeringute maht kinnisvarasse.
3% kasvu aastas ennustatakse kolmeks järjestikuseks aastaks kaubanduskinnisvaraturul.
Laenukliima paraneb
M&G Real Estate toob oma analüüsis välja, et kuigi kasvu põhifaktor on tugev tarbimine, on paranemas ka laenuturg, mis omakorda aitab majandusel kasvada. Lähiaastatel peaks see välja paistma ka elukondliku kinnisvara turu elavnemises.
Seetõttu nähakse, et rahvusvahelised jaekaubandusketid laiendavad oma tegevust, et osa saada nii kohalike kui ka turistide ostujõu kasvust. Eriti on hinnas Euroopa olulisemate linnade peatänavate kaubanduspinnad.
M&G Real Estate: “Ootame tugevat kasvu, mis Hispaanias peaks ulatuma 3,6%-le, ja Portugalis 4,4%-le. Kopenhaagen on kindlustamas ennast kui luksuskaupade reisisiht.”
Saksamaalt on oodata kolmel järgneval aastal 3% renditulu kasvu, mida veavad innovatiivsed ja mitmekülgsed kaubanduslahendused.
Isegi Hispaania tõuseb tuhast
Bankinteri analüütikud märkisid, et mullu hakkasid kasvama kinnisvarahinnad isegi Hispaanias. Tasub meeles pidada, et need nägid seal viimati tõusu aastal 2008. Sellele järgnes langus, mille põhjustasid maailma räsinud majanduskriis ja sellele järgnenud kohalik kriis. Aastaks 2016 oodatakse aga juba 2,5% hinnatõusu, mis muudab taas Hispaania kinnisvarainvesteeringud kasumlikuks.
Paremini läheb puhkusepiirkondadel, nagu näiteks Costa del Sol, ja suurlinnadel, samas Põhja-Hispaania põllumajanduspiirkondades jätkub pigem langustrend.

Trendid aastaks 2016Tänavu on Euroopa kinnisvaraturul oodata fundamentaalseid muutusi, sest sektor üritab kohaneda tehnoloogia arengu, demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste ning kiire linnastumisega.Alternatiivide märkamine. Investorid suunavad oma tähelepanu pigem konkreetsetele varadele ja linnadele, mitte riikidele tervikuna. Ka ollakse altimad alternatiive otsima, tervelt 41% investoritest oli nõus tänavu pigem alternatiivseid tehinguid tegema, mullu oli selleks valmis 28% küsitletutest. Särama peaksid tervishoiu-, puhkuse-, tudengimajutuskinnisvara ja IT-seadmete majutuskeskused.Paindlikkus. Innovatiivsemad ja progressiivsemad arendajad üritavad ennetada pidevalt muutuvaid kinnisvarakasutajate nõudmisi. Muutumas on traditsioonilised kinnisvara renditingimused, nii lepingute pikkuse kui ka ruumide kasutamise poolest.Ettevaatlikkus. Madalad intressid ja Euroopasse voolav kapital sisendavad enamikule usku Euroopa kinnisvaraturgu, kuid geopoliitilised probleemid, nagu immigratsioon, terrorism, Suurbritannia võimalik Euroopa Liidust lahkumine ja Hiina majanduse aeglustumine, sunnivad ettevaatlikkusele.Suurlinnade eelistamine. Parimad investeerimisväljavaated on Berliinis, järgnevad Hamburg, Dublin, Madrid ja Kopenhaagen. Saksamaa pealinna edu tagavad selle noor elanikkond, maine kasvava linna ja tehnoloogiakeskusena ning arenduseks sobilike kruntide piisav olemasolu.Nutikuse tähtsustamine. Investorid on teadlikud, et kui maailma kinnisvara- ja kapitaliturg muutuvad, siis peavad nad väga oskuslikult tegutsema, et edukad olla.Kinnisvara kui teenus. Sel aastal joonistub selgelt välja, et kinnisvaraturg on üha vähem betooni ja telliste äri ning üha rohkem teenus. Kui 20 aastat tagasi olid üürnikud, siis nüüd on kliendid, 20 aasta pärast külalised.Allikas: “Emerging Trends in Real Estate® Europe 2016 Beyond the capital,” PwC ja Urban Land Institute trükis.
Ärikinnisvaraturg elavneb suurlinnades
Kontoripindade puhul nähakse rentimise kasvu, sest järjest rohkem on kontoritööd. Eriti suur nõudlus kvaliteetsete äripindade järele on südalinnades, sest pakkumist on seal pigem vähe. Tasakaalust väljas nõudluse-pakkumise suhe peaks kasvatama tulevikus rendihindu nii Barcelonas, Madridis, Stockholmis, Kopenhaagenis kui ka Münchenis. Pakkumine on nõudlusest suurem Varssavis, Luxembourgis ja Roomas, kuigi ka seal võib lühiajalist rendihindade kasvu oodata.
Ärikinnisvaraturg elavneb ka suurlinnadest väljas, eriti linnades, kus on suured tehnoloogiapargid ja ülikoolid. Vaadata tasub uuendusmeelsemaid linnu, kus vormistatakse kõige enam patente tööliste suhtarvu kohta. Eesrinnas on Saksamaa, Soome ja Rootsi linnad. Innovatiivsed ettevõtted sõlmivad lühemaid rendilepinguid, et olla ettevõtte kasvades mobiilsemad ja vajadusel oleks võimalus kiiresti suuremale pinnale ümber kolida.
Tööstuskinnisvaraga on asjad kehvemad. Samas veab taristukinnisvara kasvu mahtu suurendav e-kaubandus. Parimad väljavaated on Dublini, Barcelona ja Madridi tööstuskinnisvaral.
Kapital Euroopasse
Kreeka kriisi ja Aasia aktsiaturgude uperpallide tõttu toovad investorid oma kapitali just Kesk-Euroopa kinnisvarasse – ostetakse pigem terve kinnisvaraportfell, mitte üksikut hoonet. Riskialtimad investorid panustavad ka tervishoiu-, puhke- ja tudengimajutust pakkuvasse kinnisvarasse. Ainuüksi USA kapitali voolas möödunud aasta esimesel poolel Euroopasse 70% tervest 2014. aasta mahust. Sellele aitab kaasa ka dollari ja euro hetkesuhe.
Eesti turg stabiilne
Baltimaades, kaasa arvatud Eestis, on kinnisvaraturg praegu stabiilne. Välisinvestori jaoks on üheks siia investeerimise motivaatoriks Kesk-Euroopast ja Skandinaaviast suurem tootlus, märkis Eversheds Ots & Co kinnisvaravaldkonna eest vastutav partner Randu Riiberg. “Samas on turg ja investeerimisobjektid väikesed ja sisenemine seetõttu kulukam, mis välisinvestoreid siit eemal hoiab," lisas ta.
Seega tegutseb meil palju kohalikke investoreid. Sealjuures on seadusemuudatused kasvatanud ka pensionifondide huvi ja võimalusi turul osalemiseks. “Välisinvestorid otsivad suuremaid objekte või kinnisvaraportfelle, nende eelis kohalike investorite ees on tihti suurem investeerimissuutlikkus,” lausus ta.
Ka soodsad laenutingimused (ja tootlikkus) soosivad nii Eesti, Läti kui ka Leedu kinnisvaraturgu. “Vaid selle baasilt võiks oodata stabiilsust, või isegi kerge tõusva trendi jätkumist,” oli Riiberg tuleviku suhtes optimistlik.
Erinevas seisus on elukondlik- ja ärikinnisvara. “Elukondliku kinnisvara turg sõltub kohaliku ostja maksejõust ja võib olla seetõttu suurema riski all. Ärikinnisvara puhul on näha, et omanike kohustuste struktuur on parem ning isegi vakantsi tekkimine ei tohiks ärikinnisvara hinda tugeva löögi alla panna," märkis ta. "Kui tulekski tagasilöök elukondliku kinnisvara turul, siis ärikinnisvara peaks olema paremas positsioonis,” lisas ta.
Negatiivsete arengute korral võivad Riibergi hinnangul probleemseks muutuda uusarendused – seda ka äripindade puhul. "Veel kord ütlen, et arendajate bilanss on üldiselt parem kui 2007. aastal ning seega on tulevikustsenaariumid kindlasti positiivsemad,” kinnitas ta. Probleemid võivad süveneda, kui Rootsi majanduses peaks tagasilöök tulema või Soome majandusel senisest veelgi halvemini minema.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- ADVOKAADIBÜROO EVERSHEDS SUTHERLAND OTS&CO OÜ
- Taristuehitus
Hetkel kuum