Marge Väikenurm • 2. veebruar 2016
Jaga lugu:

Saatkonnad on unistuste rentnikud

Genex Investi juhi Ain Kivisaare selja taga asuvas Harju tänava hoones on üürilisteks Jaapani, Kreeka ja Norra saatkond.  Foto: Andres Haabu

Välisriikide saatkonnad on kinnisvaraomanikele nagu kullasoon, tõstes firmade kasumlikkuse üle 60 protsendi. Omanike kinnitusel on saatkonnad nende lemmiküürnikud.

Eestis on peaaegu 30 välisriigi esindust, millest veidi rohkem kui pooled asuvad hoonetes või ruumides, mis kuuluvad eraomanikele.

Näiteks tegutseb Vabaduse väljaku lähedal Tallinna Ärikeskuses kolm saatkonda. Kreeka, Jaapani ja Norra esindusele pakub seal ruume Genex Invest. “Saatkonnast paremat rentnikku ei saagi olla. Päris mitmel saatkonnal on tava maksta üür poole aasta eest või veel pikemalt ette,” kiitis Genex Investi juhatuse liige Ain Kivisaar.

Sarnaselt saatkondadega on kinnisvaraomanike silmis ahvatlevad rentnikud riigiasutused. Riigile kuuluvate asutuste ja ettevõtete ning saatkondade peamine ühine joon on võlgade vältimine.

Nagu rokkstaar

Martin Vahter, 1Partner juhatuse liige

“Saatkonnale on leping püha. Kui eraettevõte hüppab alt ja ütleb, et on pankrotis, siis saatkond seda ei tee. Olen aru saanud, et saatkonnad teevad tihti ise nendes hoonetes ka remonti. Siis väga naljalt ei lasta isegi Eesti ehitajaid sinna turvakaalutlustel. Saatkondadel on väga spetsiifilised nõudmised. Ka kapo ei tuleks igasse hoonesse: peab olema teatud tara kõrgus, kaugus teistest akendest ja naaberkinnistutest… Aiman, kui spetsiifiline see võib olla. Nagu kui rokkstaar tuleb Eestisse. Igal rokkstaaril on oma nõudmised. Kujutan ette, et saatkonnaga on sama olukord.”

Kergitab vara hinda

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara partner

Suuremat turvalisust nõudvates saatkondades on šeifid, turvaruumid, kuulikindlad aknad, ehk ka võõraste silmade eest peidetud hädaväljapääsud. Sestap ei ole võimalik anda konkreetset hinnangut, kui palju ühe sellise pinna ruutmeeter tegelikult maksab.

Saatkondadele on eelkõige tähtis asukoha prestiiž. Sobilikud on vanalinna ja Kadrioru majad, kuna nii ollakse nii füüsiliselt kui ka moraalselt suveräänse riigi valitsusele ja riigipeale kõige lähemal. Objekt ise peab olema laitmatus seisukorras ning paljude riikide jaoks on ülimalt oluline piisav eraldatus teistest hoonetest. Äärmuslikem on vast USA saatkond, mille esine tänav on liiklusele suletud.

Saatkondade ümbrus on alati tugevamini turvatud ning see on vara hinnastamisel väga tugev argument. Samas on olnud ka juhtumeid, kus teistest riikidest tulnud üürnikud suisa ei soovi USA saatkonna läheduses elada, kuna eeldatakse, et kriitilistel aegadel võivad selle ees tekkida rahutused, nagu paljudes teistes riikides on juhtunud. Kohalikule inimesele on aga USA saatkonna naabruses elamine auasi ja see kergitab vara hinda.

Globaalpoliitika ja Eesti turuolukord on nagu siga ja kägu ehk võrreldamatud asjad ja meie konnatiigis toimuvad hinnakõikumised ei mõjuta mingil moel suure eelarvega riikide valikuid. Saatkonnad siiski valdavas enamuses soovivad oma esindusi välja osta, küll aga üüritakse saatkonna töötajatele residentse. Väljaostmisega tagab antud riik endale täieliku tegutsemisvabaduse.

Põhimõtteliselt on saatkonnad parimad üürnikud, keda tahta. Pole kuulnud, et ükski saatkonda omav riik oleks oma üürileandjale midagi võlgu jäänud või maksetega jokutanud.

Saatkonnad on äärmiselt nõudlikud. Eelkõige üürniku privaatsuse suhtes. On selge, et korteriomanik ei saa suvalisel ööl atašee residentsi ukse taha klohmima minna, ilma et sellest rahvusvahelise mõõduga mikroskandaal tekiks. 

Väga nõudlik

Olev-Mait Makk, Seven Kinnisvarakonsultandid partner

Erinevate riikide saatkondadel on erinevad nõuded välisesinduste asukohale Tallinnas ja hoones ning turvalisusele. Meie kaudu on otsitud saatkonnaruume esinduslikes büroohoonetes.

Kindlasti kuuluvad saatkonnad kõige nõudlikumate üürnike hulka, soovitakse kiiret probleemidele reageerimist ja haldusküsimuste lahendamist.

Kui saatkond ei esita väga kõrgeid nõudmisi turvalisusele, mis võib tuua kaasa muudatusi liikluskorralduses või muudes turvapiirangutes naabritele, siis saatkond kui klient pigem tõstab piirkonna mainet.

Teavad oma väärtust

“Kui saatkond valib uut pinda, siis nad teavad, et on üüriturul väga nõutud kliendid. Nad teevad alati konkursi ja omanikud konkureerivad nende pärast,” sõnas Kivisaar. “Oleme tähele pannud, et kui mõni teine üürnik kaalub meie majja tulekut ja kuuleb, et kolm saatkonda on hoones, siis tõstab see maja prestiiži.”

Naabermajade üürihinda Kivisaare hinnangul saatkonna lähedus ei tõsta. Küll aga tõi ta näite Riiast, kus on saatkonnad koondunud ühte piirkonda - sealne kinnisvara on tavapärasest kallim ja hinnatum. “Eestis on saatkonnad lihtsalt heades kohtades, siin on vahet raskem näha,” lausus Kivisaar.

Kivisaar ei avalda sarnaselt teistele omanikele, kui palju saatkonnad üüri tasuvad, aga USA saatkonna näide kirjeldab ilmekalt, kuivõrd helded võivad saatkonnad olla.

Riikidest geopoliitiliselt olulise USA esindus asub Kentmanni tänava majas, mille omanik on Tallinnas sündinud, kuid USAs elav peagi 80. sünnipäeva tähistav Arne Kalm. Sama hoone, kus on saatkond, kuulus varem mehe vanaisale Alfred Kalmule, kes 1940. aastal Eestist põgenes. Praegu maksab USA saatkond üüri tema lapselapse Arne Kalmu ettevõttele Abakus Holding, mille käive oli tunamullu üle 361 000 euro ja kasum 167 000 eurot. Majandusaasta aruandes selgitatakse käivet firmale kuuluva büroohoone väljaüürimisega.

Genex Investi juht Ain Kivisaar ütles, et saatkonnad ei lubaks endalt ebamõistlikke summasid nõuda. “Kindlasti ei maksa saatkonnad turu üldisest tasemest kõrgemat hinda,” rääkis Kivisaar. “Sisseseadmiskulud on tavapärase üürnikuga võrreldes suuremad.”

Saatkonnad pakuvad ruumide või hoone omanikule stabiilset väga head tulu, kuid samal ajal on ka ülimalt nõudlikud. “Kui nõudmiste täitmisega hakkama saad, siis hiljem reeglina probleeme ei ole. Kõige olulisem on turvalisus. Majal ja ruumidel on spetsiifilised turvanõuded, mis saatkondadel erinevad,” sõnas Kivisaar ja lisas, et kuna saatkondade ruumid kuuluvad välisriigile, on sisenemistingimused omavahel kokku lepitud. “Arvan, et kui omaniku ja üürniku vahel tekiks vastasseis, siis üürileping ei ole kõige ülimuslikum.”

Tallinna kesklinnas Metro Plaza ärimajas annab Gruusia saatkonnale ruume kasutada Metro Ärimaja, mille juhatuse liige Martin Otsa nimetab saatkonda väga heaks üüriliseks. “Igale kinnisvaraomanikule on ta head tooni andev,” ütles Otsa ja lisas, et omanikele on kindlasti usaldusväärsed ka majanduslikult tugeva taustaga suurkorporatsioonide ja rahvusvaheliste ettevõtete Eesti harud.

Saatkonnalt ei ole Otsa sõnul lihtsam kõrgemat üüri küsida. “Üüri määr peegeldab turuhinda,” kinnitas ka tema.

Tundlik rahateema

Eften SPV2 OÜ-le kuuluvas Lauteri tänava hoones üürib neljandal korrusel ruume Brasiilia saatkond, enne Eesti esinduse sulgemist asus samas majas ka Bulgaaria saatkond. Eften SPV2 juhatuse liige Viljar Arakas ei tahtnud üürihinnast, nagu teisedki omanikud, täpsemalt rääkida.

“On üürihinna baas, mis on kõigile sama, aga lõplik üürihind sõltub sellest, millist siselahendust keegi tahab,” ütles Arakas, kelle hinnangul saatkonna lähedus ümberkaudse kinnisvara hinda ei mõjuta, kuid saatkonna üürnike sekka saamine on prestiižne.

“Osas linnades, näiteks Londonis ja Riias on eraldi saatkonnalinnaosad, kus on kõik kinnisvarahinnad kõrgemad, aga tõenäoliselt saatkonnad tahavad ise ka prestiižses rajoonis olla,” lisas ta.

Türgi saatkonnahoone asub kesklinna piiril Narva maantee ääres. Maja üks kaasomanikke Indrek Koldre on mõjuka üürnikuga rahul. “Saatkonda huvitab, et kraanist tuleks vesi ja tuba oleks soe. Süsteemid on autonoomsed ega vaja näppimist,” ütles Koldre. “Saatkond on kõige parem rentnik. Kõik on stabiilne.”

Tatari tänava majast leiab Moldova saatkonna, millele on ruumid üürile andnud firma Finnico Invest kaudu Viktoria Finni. “Närvid jäävad terveks. Mul on vanalinnas korter, kus on alati üürnikuga probleemid. Ühed tulevad, teised lähevad ja jätavad arved maksmata. Saatkond on aga kõige parem üürnik,” ütles Finni, avaldades, et Moldova saatkond tasub iga kuu veidi üle 2000 euro. Finni arvates ilmselt meeldib saatkond naabrina ka samas majas elavatele inimestele. “On valve, inimesed lähevad õhtul ära… Vaikne ja rahulik.”

Rahukohtu tänaval tegutsevad Iiri ja Hollandi saatkond. Maja ostis 2014. aasta lõpus rootslase Claes Magnus Åkerborgi firmalt Kuldlõvi AS, mille taga on ettevõtja Toomas Luman.  Foto: Andras Kralla

Tuntud näod

Saatkonnaruumide omanike seast leiab veel ettevõtja Toomas Lumani, kellega seotud firmad ECE European City Estates ja Kuldlõvi üürivad Liivalaia ja Rahukohtu tänaval ruume Hollandi, Iirimaa ja Hispaania saatkonnale. Varem oli Rahukohtu hoone omanik Suurlinna AS, mille taga on rootslasest kinnisvaraärimees Claes Magnus Åkerborg. Suurlinna ASi viimane majandusaruanne pärineb aastast 2013, mille järgi oli firmal üürimise käive aastas 360 000 eurot ja sai kasum 1,6 miljonit eurot.

“Väga väärikad ja toredad üürnikud. Meil on nendega pikaaegne korrektne suhe olnud. Kui suhe on korrektne, on ka rahaline suhe korrektne,” kommenteeris Andri Püvi, kes juhib Seesam Insurance ASi, mis jagab maja Austria saatkonnaga.

Välismaalastest omanikest teenib saatkondade pealt müügitulu itaallanna Roberta Dini, kelle ettevõte Scheli Kinnisvara on andnud ruumid Poola saatkonnale Suur-Karja endises pangahoones. Eesti kinnisvarasse investeerimisega alustas Dini juba 1990ndate lõpus. Itaalia saatkonnale aga on Vene tänaval andnud üüripinna OÜ Whiteriver, mida juhib läinud novembrist Vene kodakondsusega Dmitrii Novgorodtcev, kes seni firmas vaid omanikuna figureeris.

Oma osa saatkondade üüriturust võtavad ka meediainimesed. Aserbaidžaani saatkond maksab üüri ASile Laferme, mille juhatuses on Eesti Ekspressi analüütik Margus Järv ja mille omanikeringi kuulub meediaärimees Hans H. Luik.

“Meil on Pirita teel hea ligipääsuga esinduslikud merevaatega ruumid, mille vastu mitmed riikide ja firmade esindused huvi tunnevad,” oli Järve napp vastus Äripäeva esitatud küsimustele.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum