Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 99 inimest.
- Teenetemärk Foto: Annika Haas, Vabariigi Presidendi Kantselei
Teenetemärgid
Eesti Vabariigi teenetemärke on kuus:
Riigivapi teenetemärk, asutatud 1936 Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.
Valgetähe teenetemärk, asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936. Antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.
Kotkaristi teenetemärk, 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse riigikaitseteenete eest.
Eesti Punase Risti teenetemärk, 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi asutatud teenetemärk, mis antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete tunnustamiseks humanitaaralal ja elu päästmise eest.
Maarjamaa Risti teenetemärk, asutati 1995 Eesti Vabariigi iseseisvuse auks. Annetatakse vabariigi presidendile ning kõrgeima klassi autasuna välismaalastele, kel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees.
Vabadusrist, asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.
„Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele, demokraatiale, teadmistele, innovatsioonile,“ kirjutas president Ilves otsuse eessõnas.
Eesti tänab õpetajaid, kelle töö ja pühendumus on lisanud meile tarkust ja maailma mõistmist. Teenetemärgi saavad Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor ja kodanikuühiskonna edendaja Andres Laanemets; Haapsalu Viigi Kooli tööõpetuse õpetaja erivajadustega lastele ja paljude käsitöö õpitubade vedaja Villu Baumann; samuti Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õppejuht Anu Luure, kes on üheks teerajajaks Eesti koolidele teabe jagamises sisserändetaustaga õpilaste õpetamisel ning 55 aastat keemiaõpetajana töötanud Tiina Idla Suure-Jaanist.
Iseseisvuspäeva eel tunnustab Eesti arste ja õdesid. Punase Risti teenetemärgi saavad Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku juhataja ja Baltimaades esimese sarvkesta endoteeli koe siirdamise teinud oftalmoloog Artur Klett; Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja-ülemarst ja tervishoiu edendaja, Balti Kirurgide Assotsiatsiooni president, mitmetel rahvusvahelistel humanitaarmissioonidel töötanud kirurg Jüri Teras; Tallinna Pelgulinna Sünnitusmaja naistekliiniku ravikvaliteedi juht ja poole sajandi pikkuse staažiga naistearst Eva-Kaisa Zupping; Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg Valentin Tšužmarov, kes on 44 tööaasta jooksul andnud olulise panuse Eesti onkoloogilise kirurgia arengusse; Tartu Ülikooli Kliinikumi õde ja vähihaigete koduse toetusravi pikaaegne korraldaja Koidula Trummer; samuti liikumispuuetega inimeste abistaja ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht viimasel 12 aastal Auli Lõoke.
Meie riik tänab teadlasi, kelle teadustöö on aidanud Eestit suuremaks teha. Valgetähe teenetemärgid saavad Teaduste Akadeemia asepresident, akadeemik Ergo Nõmmiste, kelle elektron- ja ioonspektroskoopia alased uurimistööd Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis võivad juba lähitulevikus viia uute superrakkude ja nanomaterjalide loomiseni; ihtüoloog, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi arendaja ja direktor, Läänemere kalapopulatsiooni uurija Toomas Saat; Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi direktor, robotitehnika õppetooli juhataja, robotitehnika professor ja mitme eestikeelse robootika-alase raamatu autor Tõnu Lehtla; NATO küberkaitsekeskuse ja hiljem Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse asutaja, infotehnoloogiateadlane Rain Ottis; arvutiteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi professor ja usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimise uurimisgrupi juht Jaan Raik; Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi bioorgaanilise keemia professor Nigulas Samel, kes on avastanud ka uue 15R-spetsiifilise tsüklooksügenaasi; metsateadlane ja kauaaegne metsakasvatuse õppejõud Eesti Maaülikoolis Eino-Endel Laas, kelle teadustöö metsade uuendamisest ja metsakasvatusest on oluliseks panuseks kestliku metsamajanduse edendamisel Eestis.
Valgetähe teenetemärgi saavad pikaajalise ja paljusid mõjutanud tegevuse eest eestlaste süsteemse populatsioonigeneetika uurimise rajaja, Tallinna Ülikooli kauaaegne vanemteadur, antropoloog Leiu Heapost; käsitöötraditsioonide uurija ja tutvustaja Vaike Reemann, kes on üle 30 aasta töötanud Eesti Rahva Muuseumis rahvakultuuri kogumise, säilitamise, uurimise ja õpetamise nimel; Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia professor Kristel Pappel, muusikateatri ajaloo ja teoreetiliste küsimuste uurija; Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo, kelle teadustöö põhisuunad on isiksus ja isiksuse seadumused, emotsionaalne kogemus, individualism-kollektivism, sotsiaalne kapital, subjektiivne heaolu ning kes on uurinud ka kultuurikeskkonna ja perekonna mõju isiksuse arenemisel, rahvusstereotüüpide tekkimise tagamaid ja põhjusi; Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja, arheoloog Ülle Tamla, kes on üle 40 aasta tegelenud Eesti arheoloogiapärandi kaitsmise, talletamise, uurimise ja populariseerimisega.
Eesti tunnustab riigiametnikke, kes on seisnud meie riigi huvide eest. Teenetemärgi saavad keerulistes majanduse, rahapesu- ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasjades riiklikku süüdistust edukalt esindanud Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonna juht, vanemprokurör Ene Timmi; Eesti välisteenistuse ja välissuhtluse ühed olulised kujundajad, välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ning Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas. Valgetähe teenetemärgi saavad ka Eesti Moskva saatkonna konsulaartalituse direktor Signe Matteus, kelle meelekindlus ja visadus võimaldas Eestist Venemaale vangistusse viidud kaitsepolitseinikul Eston Kohveril hoida sidet lähedaste ja oma riigiga ning välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo direktor, välissuhtluse edendaja Martin Roger, kes on tegutsenud Eesti välispoliitilistele eesmärkidele rahvusvahelise toetuse kindlustamisel silmapaistva professionaalsuse ja järjekindlusega.
Kotkaristi teenetemärgi saavad politseimajor Toomas Kuuse, kes on aastaid aidanud tagada järelevalvet riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste üle ja hoolitsenud, et politsei saaks toetuda professionaalsetele ohuhinnangutele; politseiametnik Priit Lehtmets; liitlasvägede igapäevasesse logistilisse toetamisse ja suurõppuse Siil õnnestumisse panustanud 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem, kolonelleitnant Kalmer Kruus; kaitseväe erioperatsioonide võimekuse arendamisse panustanud ja keerulistel välisoperatsioonidel teeninud vanemveebel Ahtos Pärnik; Kaitseliidu Põhja-Tartumaa üksikkompanii üks taasloojaid, aktiivne kaitseliitlane, nooremveebel reservis Risto Pool.
Teenetemärgi saavad ka 35 aastat Viljandimaal päästeteenistuses töötanud päästepiirkonna juhataja ja päästepealik Jüri Soovik ning Häirekeskuse peadirektori asetäitja Ene Hauvmann, üks ühtse hädaabinumbri kasutuselevõtu ettevalmistaja Eestis.
Valgetähe teenetemärgi saavad ka ettevõtluse ja e-riigi edendaja, e-residentsuse üks taganttõukajaid, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka, kes on andnud märkimisväärse panuse infoühiskonna piiriülese koostöö edendamisse; Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja Erki Holmberg kui riigipea kantselei järjepidevuse üks kandja alates Lennart Meri presidendiajast; sotsiaalselt terava kirjutamisnärviga Toomas Mattson, kes aitas oluliselt kaasa ajalehe Postimees üleriigiliseks kasvamisele ja on viimased rohkem kui kümme aastat pühendunud Riigikontrolli audititegevuse populariseerimisele ning osalenud mitmete 20. sajandi Eesti ajalugu avavate raamatute koostamises või toimetamises; samuti Kiviõli Keemiatööstuse ametiühingu peausaldusisik, elektrik Viive Kravinski, kes lisaks sotsiaalselt pingelisele ametiühingutööle osaleb aktiivselt kohalikus seltsielus.
Valgetähe teenetemärgi saavad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kauaaegne kohtunik Ott Järvesaar, kes andis suure panuse oma valdkonna kohtupraktika kujundamisse, infoturbe ekspert Toomas Nurmoja ning e-valitsemise edendaja, Tartu linnasekretär Jüri Mölder.
Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel kultuuriinimesi, kelle loominguline tegevus on pakkunud meist paljudele rõõmu ja kirkaid hetki. Teenetemärgi saavad kontserdikorraldaja ja ühiskonnaelu edendaja, uue muusika ja linnakultuuri festivali Tallinn Music Week käivitaja Helen Sildna; ooperilaulja ja omanimelise muusikute toetusfondi asutaja Pille Lill; muusik ja laulja Tanel Padar; helilooja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestratsiooni õppejõud Tõnu Kõrvits; saksofonist, ansamblijuht, helilooja ja džässmuusika tutvustaja Lembit Saarsalu; lavastaja ja näitleja Hendrik Toompere Eesti Draamateatrist; näitleja ja samas ka aktiivne kaitseliitlane Raivo E. Tamm; Vene Teatri primadonna Liidia Golovataja; Teatri NO99 asutaja, lavastaja ja näitleja Tiit Ojasoo; näitleja ja heategevuse korraldaja Märt Avandi Endla teatrist; teatri- ja filminäitleja Mait Malmsten Eesti Draamateatrist; Eesti kroonide kujunduse autor ja paljude postmarkide kujundaja Vladimir Taiger; moekunstnik Reet Aus, kes on tuntud väärtustaval taaskasutusel põhinevate rõivaste disainerina; galerist, Eesti kunsti tutvustaja maailmas Olga Temnikova; arhitektuuri hinnatud mõtestaja ja paljude põnevate töödega tuntud arhitekt Ülar Mark; Udmurdi kirjanik ja tõlkija, eesti-udmurdi sõnaraamatu üks autoreid, Eesti kirjanduse tutvustaja Udmurdimaal Nadežda Pchelovodova; luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin; kaasaja populaarne lastekirjanik ja raamatute illustraator Piret Raud; Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive, meie kirjanduse tõlkimise korraldaja ja tutvustaja maailmas.
Valgetähe teenetemärgi saab kirjastuse Ilmamaa juht Mart Jagomägi, kelle kirjastus annab välja rahvuslikku suursarja „Eesti mõttelugu“, mis koondab väärtuslikumat osa Eesti mõttevarast läbi aegade.
Eesti tänab ettevõtjaid, kes on aidanud meie riiki ja inimeste elu edukamaks muuta. Teenetemärgi saavad tekstiiliettevõtte AS Svarmil juhatuse liige Svetlana Heino Kiviõlist; IT ettevõtja ja mobiilmakselahendusi pakkuva ettevõtte Fortumo asutaja Rain Rannu; 650 töötajaga 22 riigis kliente omavaks üleilmseks ettevõtteks kasvanud Nortali üks asutajaid Priit Alamäe; Valgamaa suurima tööandja, ekspordile suunatud UPM Kymmene Otepää AS tegevjuht Ando Jukk; 22 aastat tagasi Elvasse tehase ostnud Rootsi särgibrändi Stenströms omanik ning Eesti puuetega ja erivajadustega laste toetaja Björn Anders Bengtsson; maailmas konkurentsivõimelise tööstusettevõtte Mistra-Autex AS juhatuse liige ja ettevõtet veerand sajandit arendanud Priit Tamm ning AS Värska Sanatoorium juhatuse esimees, kohaliku spordielu edendaja ja intellektipuudega noortele mõeldud Maarja küla toetaja Vello Saar.
Iseseisvuspäeva eel saavad Valgetähe teenetemärgi põllumajandusettevõtja ja edumeelse osaühingu Raikküla Farmer juht Tõnu Rahula ning piimatootmise ja lihaveisekasvatusega tegeleva Pajusi ABF AS juhataja Lembit Paal, kesmõlemad panustavad ka kohaliku elu edendamisse; samuti Eesti suurima metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees, kodanikukasvatuse edendaja ja Surju vallavolikogu pikaaegne esimees, metsamajanduse insener Kadri-Aija Viik ning tõuaretaja, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja ulatusliku tõumonograafia „Eesti maakarja arengulugu“ autor Käde Kalamees.
Valgetähe teenetemärgi saab ka 60 aastat Eesti rahvuslikus magusavabrikus Kalev töötanud teadur Otto Kubo, kes on süstemaatiliselt jäädvustanud ja tutvustanud seda osa meie toidutööstuse ajaloost.
Eesti tänab kohaliku elu edendajaid, kelle tegevus on rikastanud paljusid meie piirkondi. Valgetähe teenetemärgi saavad Tartu Maanaiste Liidu kauaaegne esinaine, Sootaga Maanaiste Seltsi juht ja Lähte naiskoori koorivanem Urve Kaasik; Eesti Jalgrattamuuseumi eestvedaja, kohaliku elu edendaja ja vabakutseline IT ekspert-konsultant Valdo Praust Järvamaalt; Maarja rahvamaja juhataja ja kohaliku kultuurielu üks eestvedajaid Jõgevamaal Tiia Pärtelpoeg; Raplamaa külaliikumise üks algatajaid ja Kodila kandi kodu-uurija Ester Kulagina; rohkem kui 30-aastase staažiga Valgamaa veterinaararst Urve Laidvee, piiriülese veterinaaria-alase koostöö algataja Lätiga.
Eesti tunnustab ajakirjanikke, kelle töö ja loominguline kirg on rikastanud meie meediapilti. Valgetähe teenetemärgi saavad ETV kauaaegne saatejuht, produtsent ja heategevussaate „Jõulutunnel“ eestvedaja, hea ajakirjanduse üks kehastajaid Margus Saar; nõtke mõttega ajakirjanik, publitsist ja luuletaja, Pärnu Postimehe arvamustoimetuse juhataja Kaupo Meiel; professionaalse venekeelse ajakirjanduse pikaaegne edendaja, Raadio 4 peatoimetaja asetäitja, täpse sõnaga Ildar Nisametdinov.
Teenetemärgi saavad Eesti jalgpallikoondise endine kapten ja meie mitmekordne parim jalgpallur Raio Piiroja, vehklemisspordi edendaja ja vehklemistreener Tõnu-Peep Nurk, purjespordi edendaja ja ajaloolise puupaadi – folkboodi – flotilli taastamise üks eestvedaja Mikk Köösel ning spordipedagoog, õppejõud ja suusaspordi edendaja Kaarel Zilmer.
Vabatahtlikest vereloovutajatest, kes on doonoriks olnud üle 100 korra, saavad Punase Risti teenetemärgi SA Pärnu Haigla hooldaja Lilia Vagul, Vändra Hoolekandekeskuse hooldaja Eha Lelov ja Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri.
Eesti tänab oma sõpru ja toetajaid välismaal. Teenetemärgi saavad NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Philip Mark Breedlove kui kollektiivkaitse kindlustaja; eestluse hoidja Venemaal ja Krasnojarski Eesti kultuuriseltsi juht Vera Oinets; eestluse hoidja Kanadas ning ajakirjanik ja muusik Peeter Kopvillem; Stanfordi Ülikooli raamatukogu direktor Michael Keller kui sidemete arendaja Eesti Okupatsioonide Muuseumiga ja Kistler-Ritso Sihtasutuse nõukogu töö toetaja ning Balti õpingute programmi algataja Stanfordis; Kistler-Ritso sihtasutuse president ning meie mäluasutuste ja Eesti kultuuriürituste toetaja Ameerika Ühendriikides Sylvia Kistler Thompson; Eesti-Jaapani suhete ja kahe riigi IT-koostöö edendaja Takuya Hirai; Eesti noorte õppimisvõimaluste toetaja Columbia Ülikoolis, rahvusvaheliste suhete õppejõud Jenik R. Radon; Bentley Ülikooli rahvusvahelise hariduse endine dekaan Jerome Bookin-Weiner kui Eesti noorte rahvusvahelise hariduse edendaja; Vene politoloog ja analüütik, kodanikuvabaduste eest seisja Lilia Ševtsova; Poola ajakirjanik, omaaegne kommunistliku režiimi vastase opositsiooni aktivist ja nüüdne Poola Rahvusvaheliste Suhete Keskuse analüütik Eugeniusz Smolar; samuti pikaajaliselt Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika arengusse ja idapartnerriikide eurolõimumisse panustanud Euroopa välisteenistuse ametnik Gunnar Wiegand.
President Ilves annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.