Alusetu maksehäire halvab äri

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 4. märts 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alusetu maksehäire halvab äri
Torgny Darvelidi sõnul on see lubamatu, et Krediidinfo oma klinetide sisestatud andmete õigsust enne avaldamist ei kontrolli. Foto: Andres Haabu
Paljud ettevõtjad on sattunud alusetult maksehäirete registrisse ning see takistab või segab nende äri. Krediidiinfo pühib valehäiretest käed puhtaks, kuigi andmekaitse inspektsiooni hinnangul vastutavad andmete õigsuse eest just nemad.
Aprillis lõpetas firma Mann Grupp OÜ lepingu Tele2 Eestiga. Viimane arve tasutud ja lepingu lõpetamise kinnitus Tele2-lt saadud, luges firma juhiabi Natalja Potaševa asja lõppenuks. Pool aastat hiljem oktoobris laekus aga ootamatult arve, kus Tele2 nõudis firmalt Mann Grupp OÜ 29,08 eurot.
Potaševa palus kontrollida võlateate esitamise õiguspärasust, sest arved on makstud ja leping firmaga aprillis lõpetatud. Nii algas pikk ja kurnav kirjavahetus, milles vaieldi selle üle, kas arve on tasutud või mitte.
Järgmises kirjas tõusis võlg juba 41,42 euroni. Mille alusel arve esitati, ei selgitatud. Lakooniliselt märgiti kirjas, et viimane arve on Mann Grupil tasumata. Potaševa ei jätnud jonni ja küsis taas: „Palume edastada meile andmed, mis teenuse eest oli edastatud see arve? Me pole tellinud ega kasutanud rohkem teie ettevõtte teenuseid.“
Järgmisel korral on võlg tõusnud juba 70,22 euroni ja seda nõudis sisse inkassofirma Lindorff Eesti AS. Võlg avaldati Krediidiinfo maksehäire registris. Väikesest fantoomarvest sai ettevõttele suur probleem. Nüüd ei jäänud üle muud, kui avada rahakotirauad ja pöörduda juristi poole.
Igapäevane äri muutus raskeks
Ligi pool aastat kulutas Potaševa energiat ja raha, et vale maksehäiret murda. Samal ajal keeldus enamik krediidiandjaid talle laenu ja järelmaksu andmast. Keerukamaks muutus sideteenuste ostmine.
Sama ootamatult kui asi algas, sai ta ka lõpu. „On selgunud, et arvete sissenõudmiseks alus puudub, kuna puudub nõudega seotud allkirjastatud alusdokument,“ vastas Krediidiinfo töötaja Potaševa juristile kogu võlasaaga algusest pool aastat hiljem. Samas kirjas märkis Krediidiinfo, et kustutab registris oleva maksehäire ning lõpetab sissenõudmise inkassofirmas.
Lugu lõppes võla kustutamisega, kuid see tõi kaasa üsna palju peavalu. Süüdlast aga justkui polegi. Krediidiinfo väitel vastutab sisestatud maksehäire õigsuse eest klient ehk seekord Lindorff Eesti AS, kelle klient omakorda on Tele2 Eesti.
Võlgniku luba avaldamiseks ei ole vaja2011. aasta detsembris tegi riigikohus otsuse mobiilsideoperaatori ja andmekaitse inspektsiooni vahelises vaidluses: võlgniku andmete hoidmiseks maksehäireregistris ja sarnasel eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks vaja ei ole.
Teiste isikute kaitse on kaalukamIsikuandmete kaitse seadus lubab maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. Siiski püüab seadus ära hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist. Juriidilistel isikutel eraelu ei ole, seetõttu ei kaitse nende andmeid isikuandmete kaitse seadus.
Andmete õigsuse eest peab vastutama teenuse osutajaKui krediidiinfo teenuse osutaja tegutseb iseseisva vastutava töötlejana, siis ei saa ta ennast vabastada vastutusest õigustatud huvi tuvastamise ja andmete õigsuse eest. See on tema seadusest tulenev kohustus ning sellest ei saa vabaneda eraõiguslike lepingutega (tema ja andmete üleandja vahel).
Lõpetamata ärivaidlus viis häbiposti
Kui Potaševa võlg kustutati, siis sama hästi ei läinud Lewis OÜ omanikul, rootslasel Torgny Darvelidil, kes kempleb siiani oma raamatupidamisteenuse osutajaga ning peab kandma ka viimase üles pandud maksehäire märget.
Darvelid polnud rahul Tiina Müüri firma Altilen OÜ osutatud raamatupidamisteenusega ning keeldus arvet maksmast, kuni vead on parandatud. Müür omakorda keeldus koostööst ega tagastanud dokumente. Darvelid pöördus kohtusse ning sai võidu, mistõttu tuleb Müüri firmal tagastada nii dokumendid kui ka tasuda Darvelidi menetluskulud summas 780 eurot.
Vastukäiguna pani raamatupidaja Darvelidi vastu aga registrisse üles maksehäire tasumata teenuse eest summas 653 eurot ja 28 senti.
Ühest küljest on raamatupidajal nõue alusetu, sest osapoolte vahel käib vaidlus osutatud teenuse üle. Teisalt on raamatupidajal õigus oma osutatud teenuse eest raha nõuda.
Hoolimata osapoolte vahelisest vaidlusest on Darvelidi firma häbipostis. Sellest sai rootslane aga teada alles siis, kui sideteenuse osutaja keeldus temaga lepingut sõlmimast.
Fotojäädvustus tuletas kohtumise meelde
Painavaks osutus ka maksehäire vaidlustamine. Darvelid käis koos juristiga Krediidiinfo kontoris, et selgitada välja, miks on firma kohta avaldatud maksehäire. Krediidiinfo juht Alar Jäger esialgu eitas kohtumist, kuid oli sunnitud seda hiljem tunnistama, sest rootslane oli kohtumise telefoniga fotole jäädvustanud ning lisaks pöördunud abipalvega Krediidiinfo emaettevõttesse Islandil. Jäger ütles, et kuna Darvelid pole järginud pretensioonide esitamise statuuti, ei saa Krediidiinfo midagi teha.
Jäger selgitas, et kui ettevõtte kohta on avaldatud maksehäireregistris valeinfo, on andmete sisestajal ehk Tiina Müürile kuuluval osaühingul Altilen kohustus need esimesel võimalusel parandada ja viia kooskõlla tegelikkusega.
Ka juhul, kui ettevõttel on olemas maksehäiret välistav kohtuotsus, tuleb parandused sisse viia sisestajal, mitte Krediidiinfol. Alles siis, kui andmete sisestaja ei täida hoolsusnõudeid mõistliku aja jooksul, peatab Krediidiinfo ise valeandmete avalikustamise esimesel võimalusel. Darvelidi firma seisab endiselt häbipostis.
Vastutus hajub
Jäger ütles, et andmete õigsuse kontroll lasub kliendil, mitte Krediidiinfol. „Põhimõte on selles, et maksehäire on võlg. Ja seda peab kinnitama ikkagi see, kes võla sisestab. Teisel poolel on loomulikult õigus protestida selle üle ja Krediidiinfo ei ole kohus, kes neid asju tuvastab, vaid sellisel juhul me peatame avalikustamise. See on see mehhanism, mis tasakaalustab tekkiva ebaõiglase või vale info levimise,“ selgitas Jäger.
Krediidiinfo enda sätestatud kord välistab nii vastutuse andmete õigsuse kui ka nende avaldamise tagajärgede eest. Andmekaitse inspektsiooni juhis märgib aga seevastu, et kui Krediidiinfo teenuse osutaja tegutseb iseseisva vastutava andmete töötlejana, siis ei saa ta ennast vabastada vastutusest andmete õigsuse eest. See on tema seadusest tulenev kohustus ning sellest ei saa vabaneda eraõiguslike lepingutega.
Jäger leiab, et kellelegi liiga pole tehtud. „Kuna see register on töötanud juba aastakümneid, siis mina julgeks väita, et kellelegi liiga me küll teinud ei ole. Kui ettevõtted on pöördunud, siis me oleme sellele reageerinud alati personaalselt. Kohtupraktika näitab, et Krediidiinfo ei ole kunagi kellelegi kahju teinud,“ kinnitas Jäger.
Konkurent kasutab sarnast skeemi
Krediidiinfo suurimad konkurendid kasutavad suures plaanis sama töömudelit.
Inforegistri turundusjuht Kristiina Zadin selgitas, et võlanõude avalikustamiseks peab olema nõue vähemalt 30 päeva üle maksetähtaja ning ei tohi olla vaidlustatud. Samas vastutab andmete õigsuse eest suures osas samuti klient. Nõude avalikustamiseks peab klient esitama alusdokumendid ja kliendileping ütleb, et andmed peavad olema tõesed, kontrollitud ja vaidlustamata.
Julianus Inkasso OÜ juhatuse esimees Ülar Maapalu kinnitas, et nende spetsialistid vaatavad võlateated üle. Ta selgitas, et Julianus Inkasso koos Aktiva Finantsi ja Castovanniga avaldavad maksehäired taust.ee andmebaasis.
Unknown body type: x-im/content-part infopank
Julianuse poliitika andmete avaldamisel on tema sõnul lihtne – andmeid ei avaldata, kui isik on oma võla ära maksnud, sõlminud maksekokkuleppe või kui võlanõue pole Julianuse spetsialistide hinnangul piisavalt selge ja vajab täpsustamist. See tagab Maapalu sõnul selle, et avaldatakse tõesti andmeid üksnes nende kohta, kellele mingil juhul ei tohiks krediiti anda.
„Inimestel ja firmadel võib ikka tekkida maksehäireid, kuid kui ta on suutnud need lahendada, siis on see positiivne,“ ütles Maapalu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum