Maanteeamet: Kaubamaja reklaam õhutab seadust rikkuma

„Antud juhul õhutatakse liiklejat seadust rikkuma, kuna liiklusseaduse paragrahv 33 keelab toimingud, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes,“ ütles Kelle.

Tema kommentaar oli ajendatud Äripäeva veebi projektijuhi Kärt Kerkeli arvamusloost, kus autor pidas vastutustundetuks Kaubamaja reklaami Ülemiste ristmiku juures, kus seisis, et „Siin foori taga ostis Rein omale lipsu“.

Kaubamaja kommunikatsioonispetsialist Anna Ansmitt selgitas, et liikluses ostlema kutsunud reklaam on suunatud kaasreisijatele, ühistranspordiga liiklejatele ja jalakäijatele, mitte autojuhtidele. „Liiklusohutuse seisukohalt on ka meie telereklaamis ostu sooritaja just kaasreisija,“ rõhutas Ansmitt, kelle sõnul vahetatakse need plakatid välja.

Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo märkis aga, et jalakäijad ja jalgratturid pole vähem ohustatud sihtgrupp. „Mobiili ja kõrvaklappe kasutavad kergliiklejad on liikluses kõrge riskiastmega ning tegu on aina süveneva probleemiga, eriti nooremas vanuseastmes,“ ütles Tallo. Ta juhtis tähelepanu maanteeameti tellitud uuringule „Tähelepanematus kui turvarisk liikluses“, mille järgi kasutab 89% jalakäijatest ja 34% jalgratturitest liigeldes mobiiltelefoni. Peale helistamise ja kõnede vastuvõtmise loetakse liikluskeerises ka tekstsõnumeid ja sotsiaalmeedia postitusi ning kuulatakse klappidest muusikat. „Tervelt 85% autojuhtide sõnul on mobiiltelefoniga tegelev jalakäija neile ohtlikult autole ette astunud,“ sõnas Tallo.

Samas tunnistas Tallo, et elanikkonna teadlikkus ja valvsus tähelepanu hajutavate tegevuste ohtlikkuse teemal on hakanud tasapisi suurenema. „Inimesed saavad probleemist aru, tunnistavad telefoni kasutamise mõju autoroolis, jalakäijana ja jalgrattaga sõites ning selle olulisust ohuolukordade tekkel. Samas tunnetavad nad välist (ühiskondlikku) survet olla alati kättesaadav ning eri sidekanalite kaudu ühenduses. 70% autojuhtidest suudaksid telefoni kasutamisest juhtimise ajal täielikult loobuda,“ selgitas Tallo.

Nii Tallo kui ka Kelle leidsid, et antud juhtumi suurim pluss on tekkinud diskussioon ja liiklejate tauniv suhtumine autojuhtimiselt tähelepanu kõrvale viivatele tegevustele, sh tekstsõnumite saatmisele ja internetis surfamisele. „Maanteeamet soovib, et inimestel oleks senisest enam julgust sekkuda, kui nähakse, et sõidukijuht, jalakäija või jalgrattur tegelevad kõrvaliste tegevustega ja seavad seetõttu ohtu end ja kaasliiklejaid. Inimeste liiklusohutusalane teadlikkus on kõrge, kuid praktikas ei olda altid kõrvalistest tegevustest loobuma. Liikus on inimestevaheline koostöö - me ei osale selles üksi, selle edukaks toimimiseks on vaja üksteisega arvestada,“ teatas maanteeamet.

Maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti eestvedamisel toimub 5. aprillil mobiilivaba päev, et juhtida liiklejate tähelepanu kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele sõidukiroolis. Eestis toimub maanteeameti andmetel iga päev liikleja tähelepanu hajumise tõttu 2,1 õnnetust. 77% juhtidest kasutab sõidukiroolis mobiiltelefoni, neist 99% võtab kõne vastu. Mobiilivabal päeval kutsutakse kõiki liiklejaid üles andma lubadust vähemalt ühel päeval telefoniga sõidukiroolis mitte rääkida.