Löök südamesse halvab Euroopa

Ettevõtja Raivo Vare sõnul kannab Brüsseli terrorirünnak samasugust sümboolset tähendust nagu 11. septembril aset leidnud rünnak New Yorgis 2001. aastal. „See tekitas šoki kogu maailmas, tõi kaasa antiterroristliku koalitsiooni tekke, mis kestab mitmel pool maailmas tänini,“ rääkis Vare. Ka tolleaegse terrorirünnaku järellainetust on Vare sõnul endiselt tunda. Nii võib Brüsselis toimunu Euroopa Liidu sisepoliitikat veel mitu aastat mõjutada. „Sümboolselt rünnati ju Euroopa südant, pealegi veel transpordisõlmi ja Euroopa kvartali ümbrust,“ selgitas ta.

Kuigi rünnak Brüsselile oli šokeeriv, oli seda juba pikemat aega karta, sest ekstremistid olid seda juba mõnda aega teha lubanud. „Parempoolsed äärmuslased ja natsionalistlikud jõud said järsult ühe väga tugeva ja emotsionaalse argumendi juurde,“ rääkis Vare. See lööb tema sõnul kindlasti Euroopa sisepoliitika mõneks ajaks nihkesse. Nihkeid tuleks aga peljata, kuna see toob Vare sõnul kaasa soovi julgeoleku probleemid ja hirmud võimalikult ruttu lahendada. „See tähendab, et kõikidest teistest peavaludest soovitakse nii kiiresti kui võimalik vabaneda, et saaks kogu jõu suunata terrorismiga võitlemisele,“ ütles ta. Üheks selliseks peavaluks on tema sõnul Ukraina olukord, mis tähendab Eestile halbu uudiseid. „Ukraina halb olukord fikseeritakse ja julgeoleku pikemas perspektiivis on see meile kahjulik,“ selgitas ta.

Vare usub, et rünnakuid Euroopale tehakse kindlasti veelgi ja selleks tuleks kindlasti valmis olla. Rünnakuhirmu tõttu hakatakse aga tegema mitmeid mõjutatud otsuseid. „Arvan, et niigi tugev negatiivne emotsionaalne foon immigratsioonipoliitikas võimendub,“ ütles ta,

Ta lisas, et kuigi Eesti pole ekstremistide jaoks niivõrd magus sihtmärk kui mõni muu Euroopa riik või linn, on Eesti läänekoalitsiooni liikmena ISISe poolt vaenlaste hulka arvatud, mistõttu ei tasu mõelda, et Eesti võib igavesti puutumatuks jääda.

Luua tuleb ühine jõustruktuur

Endise justiitsministri, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Andres Anvelti sõnul mõjuvad Brüsseli traagilised sündmused kindlasti katalüsaatorina Euroopa Liidu ühiste jõustruktuuride loomise protsessile. Need puudutavad nii Euroopa ühise piirivalve kui ka luureagentuuri loomist. „Tänases julgeolekuprotsessis ei ole mõeldav seda protsessi enam venitada,“ sõnas ta.

Anvelti sõnul toob see kaasa Euroopa julgeoleku agentuuride ühtlustamise. Samuti peab valmis olema ka privaatsusega seotud õiguste võimalikuks piiramiseks näiteks üleeuroopaliste jälitustegevuste ajal. Kui seista euroopalike väärtuste eest nagu ühine liikumis- ja tööhõiveruum, siis on Anvelti sõnul selge, et selle kaitsmiseks tuleb Euroopa erinevates liikmesmaades ühtlustada ka julgeolekumeetmeid. „Seda ei maksa kindlasti karta, kuna ühine turvalisus on üks ülimaid väärtusi kooseksisteerimiseks,“ ütles ta. Kuigi Euroopa ühe või teise riigi sisejulgeoleku organisatsioonid võivad küll olla üksikult tugevad, on Anvelti sõnul vaja koostöö ja infovahetuse uut taset ja mõõdet.

Eelarved löödi tasakaalust välja

Anvelt lisas, et terroriaktid mõjuvad kindlasti ka majandusele, eelkõige turismindusele ja transpordile, kuid kaudselt ka tarbimisharjumustele laiemalt. „Mida rutem suudame turvalisuse taas tagada, seda kiiremini leevendub surve ka nendele sektoritele,“ märkis ta. Kindlasti ei jää mõjuta ka turvalisuse eelarvestamine nii Eestis kui ka Euroopas. Anvelti sõnul seisab Euroopas ees senise finantseerimisperioodi prioriteetide ümbervaatamine, mis võib kaudselt mõjutada ka Eesti eelarvet nendes valdkondades, kus finantsid liiguvad meie eelarvesse Euroopa ühtekuuluvusfondist.

Eesti peaks ka järgmise aasta eelarve ettevalmistamisel arvestama sisejulgeoleku realistlike vajadustega, samuti turvalisuse tagamise täiendavate vajadustega nii personali kui ka tehnika kontekstis. „Me näeme üha rohkem, et riigikaitse on tunduvalt laiem kui kaitseväele minevad summad ja hõlmab tugevalt sisejulgeoleku vajadusi,“ ütles ta.

Euroopa on masenduses

Globaalse "Teeme ära!" algatuse käima lükanud ning Delfi ja MicroLinki asutanud ettevõtja Rainer Nõlvaku sõnul oli õhkkond Brüsselis juba enne rünnakut masendav. „Kõndisin seal paar päeva tagasi kesklinnas ringi – inimesi oli vähe, nad kõndisid kiiresti ja eriti rõõmsad küll välja ei paistnud,“ rääkis ta. Tema sõnul on eriti kurvastav see, et praeguse sõja tegelik põhjus on täiesti naeruväärne. „Süütuid unimesi tapetakse asjade pärast, millest enamik isegi aru ei saa,“ ütles ta.

Nõlvak rääkis, et hirm kogu Euroopas on suur ja see mõjutab enim turismi. „Eelmisel kuul Istanbulis olles üritasid ka kohalikud meid pidevalt veenda, et me ei läheks õhtul tänavatele uitama,“ sõnas ta. Samuti ei näe Nõlvak ühtegi põhjust, miks peaks näiteks ameeriklased praegu tahtma Euroopasse tulla.

Mis terrorihirmus Euroopast edasi saab, on Nõlvaku sõnul raske öelda – ühtset ja kiiret lahendust lihtsalt polegi. „Võib-olla oleks esimene samm, mis aitaks, hakata mõistma neid inimesi, kes kannatavad praegu enim ehk põgenikud. Nemad on need, kes jäävad praegu enim haamri alla,“ rääkis ta. „Ma ei ütleks, et põgenikega tuleks teha radikaalseid samme ja kõik nad välja saata. Kujutage ette, et keegi peab euroalast tagasi Süüriasse minema ja seal valima, kas astub ISISe ridadesse või laseb end peajagu lühemaks võtta,“ ütles ta.