Uuring: nutitelefonid surevad viie aasta pärast välja

Ericssoni tellimusel läbi viidud uuringus küsitleti 100 000 inimest 40 riigist. Uuringu eesmärk oli analüüsida, mida ootavad inimesed tulevikutehnoloogiatelt.

Selgub, et pooled vastanutest uskusid, et mobiilitehnoloogia on aastaks 2021 välja surnud. Mobiilitehnoloogia rolli peaks küsitletute meelest üle võtma tehisintellekt.

Ericsson ConsumerLabi esindaja Rebecka Cedering Ångström märkis uuringu kohta: „Nutitelefoni käes hoidmine pole tegelikult ju praktiline, näiteks kui inimene sõidab autoga või teeb süüa. Lisaks sellele on veel palju juhtumeid, mil ekraan pole piisavalt hea. Seetõttu usubki kahest inimesest üks, et nutitelefonid on varsti minevik.“

Lisaks uskus Cedering Ångström, et arenev tehnoloogia võimaldab inimestel tulevikus vaba aja veelgi huvitavamaks muuta. „Kujuta ette, kui sa vaatad näiteks jalgpalli ning sa saad valida, missugusest kohast täpsemalt mängu näidatakse. Näiteks saaksid sa jalgpalli vaadata nii, nagu sa oleksid otse väljakul. Teine valdkond, mis kindlasti areneb, on jaekaubandus. Näiteks saad sa virtuaalselt riideid selga proovida ning vaadata, kuidas need sulle sobivad,“ kirjeldas ta.

Ericsson ConsumerLabi uus raport "10 Hot Consumer Trends for 2016" (10 kuuma tarbijatrendi aastaks 2016 – toim) väidab end väljendavat tervelt 1,1 miljardi inimese soove.

Ericsson ConsumerLab uuringute juht Michael Björn märkis: „Mõned neist trendidest võivad tunduda futuristlikud, ent tarbijate huvi tehisintellekti ning virtuaalreaalsuse vastu on suur.“ Björn lausus, et selline tendents võib omakorda kaasa tuua, et turule tulevad uued tooted ning tekivad mitmed uued valdkonnad.

Üha enam inimesi mõistab jagamismajanduse kasulikkust ning see saab üha populaarsemaks.

Tehisintellekt lõpetab nii-öelda ekraaniajastu.

Virtuaalreaalsus tungib igapäevaellu.

Nutikodude kontseptsioon muutub. 54% küsitletutest tahab, et nende kodudel oleksid igal pool sensorid, et omada täielikku kontrolli kodus toimuva üle.

Igale poole saab sisse häkkida. Vastajad olid veendunud, et häkkimine on jätkuvalt suur probleem. Küll nentisid nad, et kui organisatsioon suudab andmelekkimise probleemiga hakkama saada, tekitab see organisatsiooni vastu suuremat usaldust.

Kümnest vastajast kaheksa avaldas lootust, et tulevikus võiks kanda seadeldist, mis pidevalt mõõdab inimese tervislikku seisundit ning annab selle kohta infot.

Sotsiaalmeediast saab kriisiteavituse allikas. Paljud küsitlusele vastanud avaldasid lootust, et sotsiaalmeedia roll kriisiteavituses kasvab. Näiteks olid mitmed vastajad huvitatud nii-öelda katastroofi informatsiooni äpist.

Vastajad usuvad, et kuna inimesed postitavad internetti, nt sotsiaalmeediasse pidevalt infot, satuvad nad ajakirjaniku rolli. Lisaks märkisid küsitluses osalenud, et selline areng aitab kaasa ühiskonna arengule ning aitab võidelda korruptsiooniga.

Töölesõidule kuluvat aeg kasutatakse mõttekalt, st et kuna punktist A punkti B jõudmine võtab üha tihedama liikluse tõttu aina kauem aega, soovivad küsitluses osalenud liikluses kulgemisele mineva aega veeta kasulikult.

Videote populaarsus aina kasvab.