Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väike ehitusfirma surus suure nurka

    KVL Ehituse üks omanikke Erkki Viitkar on rahul. Ehitusfirma suutis kohtus saavutada võidu Eesti ühe suurema ehitusfirma Fund üle.Foto: Väinu Rozental

    Allhankija surus kohtus nurka Eesti ehitusmaastiku ühe liidri, suuri riigihankeid võitva Fund Ehituse, mis peab välja käima peaaegu 40 500 eurot.

    Üle Eesti tegutseva Tartu ehitusfirma KVL Ehituse ja Fund Ehituse vaidlus algas viis aastat tagasi, kui tööd Jõhvi objektidel said punkti. Kompromissini firmade juhid kahe aasta jooksul ei jõudnud, seega pöördusid allhankija KVL Ehituse omanikud Erkki Viitkar ja Tarmo Käärik kohtusse.
    “Öeldi, et teil ei jätku selleks raha ega aega. Vastasin, et leian selle aja – viin asja lõpuni. Nad arvasid, et õigus jääb neile,” ütles Viitkar nüüd kolm aastat hiljem ja lisas, et väikesed firmad löövad sageli käega, võtmata kohtuteed jalge alla. “Tahavad oma eluga edasi minna, aga mina tahtsin näidata, kuidas ei tohiks käituda.”
    Lubadusele kohtusse minna kõlas Fundilt vastuseks, et samaga on ähvardanud ka teised alltöövõtjad.
    Fund jättis maksmata
    Vaidluse põhjus, nagu enamasti, peitus selgi korral saamata jäänud rahas. 2010. aasta augustis sõlmis KVL Ehitus peatöövõtja Fund Ehitusega lepingu tööde tegemiseks Jõhvi kohtumajas. Peagi pakkus Fund alltöövõtjale siseviimistlustöid kohtumaja vastas asuvas Kersti Võlu koolituskeskuses. Kuigi kokkulepe jäi millegipärast suuliseks, võttis Fund tööd vastu kirjalike aktidega. 2011. aasta jaanuaris küsis KVL tehtud tööde eest kokku pea 43 000 eurot, millest Fund tasus 18 300 eurot. Seega jäi õhku rippuma umbes 25 000 eurot.
    Vaidlus jõudis välja ringkonnakohtuni, mis kaitses samuti allhankijat. Riigikohtusse Fund edasi ei kaevanud, nii et ringkonnakohtu otsus jõustus läinud nädalal. Otsuse jõustumine lisas 25 000 eurole kerinud viivise ja menetluskulud: Fundil tuleb KVL Ehitusele tasuda üle 40 000 euro. Eilseks polnud raha laekunud, kinnitas Viitkar, kelle sõnul on kõnealune summa muutunud suhteliselt väikeseks, arvestades, et raha on praeguseks odavnenud.
    Ehitusfirma Fund juhatuse liige Eiki Rump kohtus kaotamist kommenteerida ei soovinud.Foto: Erik Prozes

    Aastast 2010 on Fund võitnud 23 riigihanget. Fundi magusaimaks võiduks saab ilmselt pidada uue Tallinna vangla ehitamist. Kui seni peeti kalleimaks hankeks Eesti Rahvamuuseumi (ERM) ehitust, mille maksumus on 47 miljonit eurot, siis Tallinna vangla ehitus on 26,5 miljonit eurot kulukam. Ka ERMi hanke võitis Fund, mis on töid teinud näiteks ka uues raadiomajas ja rajanud Kiviõli seiklusturismi keskuse.

    Fund kahtleb kohtus
    Fundi juhatuse liikmed jäävad endale kindlaks. „Mina arvan, et ei ole põhjendatud (otsus). Tean seda sisu, kus inimesed akteerisid töid rohkem, kui selles majas pinda on, aga kohtunik, ma saan aru, on arvanud, et selles majas on nii palju pinda,“ kommenteeris kohtu langetatud otsust Fundi juhatuse liige Anti Makson.
    Firma juhatuse teine liige Eiki Rump oli napisõnaline. „Ma ei oska kahjuks sellest midagi rääkida. Meil tegelesid sellega teised inimesed,“ ütles Rump. Küsimusele, kes tegelesid, vastas Rump, et täpsustab ja annab teada. „Tänan huvi tundmast, aitäh!“
    Kui Äripäev küsimused kirjalikult teele pani, vastas Rump, et jõustunud kohtuotsust pole protsessi osapooltel soliidne hiljem avalikult kommenteerida. „Kõik, mida meil antud asjas öelda oli, on öeldud kohtuprotsessi käigus.“

    Eiki Rump

    Ehitusjärelevalve OÜ (Anti Makson)

    Rentaki OÜ (Toomas Lipre)

    Ott Invest OÜ (Ott Kikkas)

    Appi tõttab ekspert
    Kohtus läks vaidlemiseks tööde hinna ja mahtude üle, seega võttis kohus appi eksperdi, kes tehtu üle vaatas ja kinnitas, et KVL tegi töid samas ulatuses nagu aktides kirjas. Pärast ekspertarvamust väitis Fund, et osaliselt tegi objektil töid EKG-IDA Ehitusgrupp. Maakohus nimetas Fundi väidet ebausaldusväärseks, sest peatöövõtja esitas selle alles pärast eksperdi hinnangut. Samuti toodi välja, et Fund oli oma sõnades vastuoluline: kord väitis, et EKG oli objektil, kuna KVL ei saanud tööga hakkama, teisalt, et EKG tegi garantiitöid.
    Veel kerkis vaidluse keskpunkti, kas projektijuht Ergi Prommik oli õige inimene lõpetatud tööde vastuvõtmiseks. Kohus rõhutas, et Fundile sobisid kõik Prommiku sõlmitud kokkulepped, probleem tekkis Fundil alles pärast aktide allkirjastamist. Viitkar väitis, et alguses ütles Makson, et volitust Prommikul tööde tellimiseks ja kokkulepete sõlmimiseks ei olnud. „Aga leidsin volituse üles, sain kohtule esitatud,“ lausus Viitkar. Kohus toetas Viitkarit.
    “Küsitakse hindasid, ollakse nõus kõigega, pannakse projektijuht etteotsa, kuid pärast tuleb välja, et kaks inimest peab paberitele alla kirjutama. Kui viimane lõpp on käes, saadetakse projektijuht puhkusele ja siis öeldakse, et asju hakkab ajama Anti Makson. Tuli välja, et mul on kõik valesti tehtud: mõõdud, hinnad ja kvaliteet ei ole õiged. Klassika,” jätkas pettunud Viitkar, kelle sõnul on aastaid kestnud vaidlus ehe näide allhankijal naha üle kõrvade tõmbamisest. Viitkaril on oma missioon. “Üritame turgu puhastada, et endal ja teistel lihtsam oleks.”
    Miks allhankija väldib kohut?
    Kohtutee läbi käinud Erkki Viitkar rääkis, et kõrvetada saanud alltöövõtjad eelistavad kohtusse hagi esitamise asemel oma firma pankrotti laskmist.
    „Minnakse uuelt lehelt edasi, aga maksud ja raha töötajatele jäävad maksmata. Meie ei ole seda teed läinud,“ lausus Viitkar, kelle sõnul on tema tutvusringkonnas oma kümmekond allhankijat, kellel on näiteks Fundiga probleemid tekkinud. Viitkar tahtis kaaskannatajatega seljad kokku panna kohtus Fundi vastu astumiseks, kuid see jäi vaid mõtteks.
    “Kõik kardavad, et ei saa edaspidi tööd, aga ma ei saa aru, miks teed tööd sellele, kes maksmata jätab,” selgitas Viitkar ja lisas, et Eestis on liiga lihtne panna uus firma püsti ja probleemid endiste ettevõtetega maha raputada. “Usun, et elaksin niimoodi käitudes, mis on seaduslik, palju paremini, aga see käiks eetika pihta. Minu ja Tarmo Kääriku ettevõte saab 15aastaseks – kogu aeg ei pea uusi kehasid tegema ja seepärast kaklengi.”
    Hoia dokumendid alles
    Väikeseid ettevõtteid hoiab kohtusse minemast rahakulu, mis võib firmale surmahoobi anda. Nii oli ka KVL Ehitusega, ütles Viitkar, kes võttis laenu nii pangast kui ka sõpradelt, et ettevõte põhja ei läheks. Samuti kartis Viitkar kohtus kaotamist, viidates väga tugevale juriidilisele abile, mida Fund saab. Sarnaseid juhtumeid on paarkümmend aastat ehitusäris tegutsenud Viitkaril kümmekond, kuid iga kord ei ole mõtet kohtusse pöörduda, selgitas ta. “Seekord läks rahanumber natuke suureks,” põhjendas Viitkar Fundiga kohtus vaidlemist.
    Viitkar usub, et teda päästsid alleshoitud dokumendid ja kirjavahetus. Valusa õppetunni selle kohta sai Viitkar aastaid tagasi, kui tema firmale jäi võlgu Rein Kilgi pankrotistunud ettevõte L.Rei. Raha Viitkar vaatamata kohtu toetusele ei näinudki. “Sõprus sai ka läbi. Tegin siis otsuse, et hoian kogu meilivahetuse kümme aastat alles. See on väga oluline. Kui praegu ei oleks kirjavahetust olnud, siis olnuks sõna sõna vastu. Täna pean kõigi tellijatega kirjavahetust, sest alati ei jõua lepinguid teha,” lausus Viitkar, keda tema kinnitusel hoiatati Fundi eest, aga liiga hilja. “Kui hakkasin nendega koostööd tegema, tuldi mulle ütlema, et ole ettevaatlik, aga leping oli tehtud ja olin objektil. Elu õpetab. Inimesel on rumal komme, et enda peal on vaja ära proovida. Ei kuula teisi.”
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Tallinna Vee kasumist haihtus veerand Aastane marginaal kukkus pooleks
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.