Jaga lugu:

Eesti parim juht sattus tüürima juba teismelisena

Erkki Raasuke on selle aasta parim juht.  Foto: Raul Mee

See oleks keeruline, vastas äsja parima juhi tiitli võitnud LHV Grupi juht Erkki Raasuke küsimusele, kas ta ise tahaks enda alluvuses töötada. Juhiristsed sai ta aga juba teismelisena.

“See tiitel loeb mulle väga palju,” kommenteeris ta aga võidetud tiitlit. Mõõduvõtt ning selle kaudu juhtimise esile tõstmine ning väärtustamine seab finaali jõudnud tegijatele uued kohustused, leidis ta. Raasukses kõrval kandideerisid sel aastal tiitlile Swedbank Eesti juht Robert Kitt ning maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.

Kõik kolm leidsid, et säärane esiletõstmine on eelkõige kiitus nende meeskonnale. „Minu jaoks tähendab see suuresti tagasisidet. Mul on selja taga üle 1400 inimese ja selle nomineerimise kaudu puudutatakse ka neid inimesi,“ tõi välja Marek Helm. „See uudis rõõmustas sadu inimesi.“

Milliseid inimesi oma meeskonda otsid?

Maksuameti juht Marek Helm

Mulle meeldivad inimesed, kes on ettevõtlikud ja julgevad asju ette võtta, ambitsiooniga kaasa tulla. Viimaselt aegadel olen pannud maksu- ja tolliametile pikkasid ebatraditsioonilisi visioone ja mu meeskond tuleb sellega rõõmuga kaasa.

Samas peavad mu juhid aeg-ajalt ka endas ja meis kahtlema. Kui organisatsioon areneb ja on ühiskonnas hea mainega, siis projektid tavaliselt õnnestuvad ja saame head tagasisidet Selles peitub ka risk, et enesekindlus läheb liiga suureks.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt

Erinevaid. Kontekstist väljast tulevad inimesed näevad asju, mida selles vallas töötavad ei pruugi näha. Neil ei ole suhtumist „alati on nii tehtud“.

LHV Grupi juht Erkki Raasuke

See keemia ja tunnetus tuleb kusagilt seest. See võib-olla tundub liiga robotlik, aga lihtsustatult vaatan nelja asja. Kõigepealt, kas inimene on nutikas, võimeline probleeme lahendama ja kas tal on ka seesmine huvi ja uudishimu asju lahendada. Teiseks, kas ta on olemuslikult aus. See pole vaid moraalne väärtus, vaid ausus aitab asju palju kiiremini ja lihtsamalt teha. Kolmandaks, kas ta on kõva tööinimene ja armastab tööd teha. Ja neljandaks, mitte et see oleks nüüd tähtsuselt neljas, kas ta on võimeline meeskonnadünaamikas toimetama. Ta võib olla briliantselt nutikas, kõva tööinimene, üdini aus, aga kui ta on ikkagi väga kehv meeskonnaliige, siis ei ole midagi teha.

Samas leidis ta, et Eestis on kindlasti rohkem häid juhte kui need kolm finalisti. „Erkki Raasukese ja Robert Kitti igapäevaste juhtimisvõtetega ma kursis ei ole, kuid suhtleme tihedalt ja ma naudin seda, kui meil on ühised koosolekud,“ rääkis ta. „Meil on selline õlg õla kõrval tunne. Kuigi sektorid on erinevad, ajame ühiseid asju.“

Juba teismelisena juhtima

Ühisosa märkas ka võitja, kelle hinnangul sai kolmik üllatavalt homogeenne. „Sama juhtimisprobleemistiku lahendame väga ühtemoodi, mis võib-olla ei olegi nii hea märk sellepärast, et juhtimise eduks on hästi palju erinevaid variante,“ täiendas ta.

Samuti ühendab kolmikut see, et nad on alustanud rohujuure tasandilt ning tõusnud aastatega tippu. Näiteks Robert Kitt alustas analüütikuna, Marek Helm tolliinspektorina ning Erkki Raasuke sai esimesed juhtimisristsed juba hilisteismelisena kiirtoidukoha tööd korraldades. Vorbid olid nii valusad, et võtsid isu tüürida esialgu üldse ära.

„Läksin hommikul tööle. Pidime kella üheksast lahti olema, jõudsin kaubabussiga kolmveerand kümme kohale,“ meenutas ta. Ilmselt mitte kõige viisakamalt, läbimõeldumalt ja motiveeritumalt läks ja küsis ta siis müüjaprouade käest, kes vanuse poolest võinuksid talle emaks olla, miks asjad nii on. „Sellele järgnes lühike tiraad, et kes ma selline olen ja kuhu ma minna võin. Peale seda läksin juhi juurde tagasi, et ma nüüd proovisin ja oleksin hea meelega autojuht edasi,“ rääkis ta. „Et ma juhtida rohkem ei tahaks.“

Raasuke: arenguruumi on oi-oi kui palju

Kuigi ta oli toona ka kooli korvpallimeeskonna kapten, ei saanud ta veel aru, et temas peitub juhimaterjali. „Ikka aastaid hiljem. Kui sa hakkad järjekindlalt sattuma olukorda, kus on keskne osa teiste inimeste või meeskonnatöö korraldamine, siis saad aru, et küllap sind valitakse sellepärast, et mõni asi tuleb ka välja,“ leidis ta.

Lisaks tiimi kokkupanemisele peab juht oskama leida ressursid raha või laenu näol, seadma suuna ning käima ringi ja tänama. „Mõnikord on see tänu kerge irooniaga, mõnikord aga ka tänu senise töö eest ja nüüd lähevad teed lahku, aga valdavalt ikkagi tagasiside andmine,“ sõnas ta. Seda, kui hästi selle nelja asjaga Eesti parimal juhil on, peaks tema sõnul teistelt küsima. „Arvan, et arenemisruumi on oi-oi kui palju.“

Mida hindas žürii parima juhi valimisel?

Kandidaadi laitmatu maine ja eetiline käitumine.

Tema juhitava organisatsiooni/ettevõtte head ja jätkusuutlikud tulemused.

Persooni panus Eesti elu parandamisse laiemalt kui vaid enda organisatsioon ja selle loodud lisaväärtus.

Kes valisid parimat juhti?

Kandidaadid esitasid personalijuhtimise ühing PARE, ajaleht Äripäev ja Postimees. Samuti arvestati avalikkuse esitatud kandidaate. Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris, ta on eeskuju ning inspireeriv.

Žüriisse kuulusid personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Pärnu Konverentside programmijuht Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidust Valdo Kalm ning Pärnu Juhtimiskonverentsi esineja Anu Välba.

Eelmisel aastal võitis konkursi Estraveli pikaaegne juht Anne Samlik, tunamullu toonane Sisekaitseakadeemia rektor ja praegune Pindi Kinnisvara juht Lauri Tabur.

Juht ei saa nimelt tema sõnul iialgi valmis. „Enne tuleb füsioloogiline hääbumine vastu, see on nagu lõputu tee,“ arvas ta. „Küllap see tagasiside andmine on kõige rohkem nagu vaeslapse osas. Suunaseadmise ja selle sõnastamisega saab hakkama. Olen üksjagu koperdanud meeskonna loomisega, aga töö korraldamises ja ressursside leidmises olen päris hea.“

Kriis ja eksimine karastavad juhti

Keerulisi olukordi aga on selles ametis vaja, leidis Helm. Kui juhil ei teki kriise, siis järelikult ei võeta tema sõnul piisavalt julgelt ette. „Eesti ühiskonnas võiks juhtidel olla rohkem julgust riskida ja võib-olla see mind ka eristab avaliku sektori juhtidest. Ma olen võtnud üsna suuri riske oma meeskonnaga. Ja seetõttu pakkunud nii endale kui ka enda meeskonnale saavutusvõimalust,“ selgitas ta. „Inimene ei taha olla tööpink, ta on tunnetega inimene ja kui inimene saab oma töö kaudu positiivseid emotsioone, siis elu on äge.“ Julguse suurtele panustele mängida annab talle töötajaskond. „Mul on Eesti parim meeskond,“ leidis ta.

Riskide võtmisega kaasneb aga ka võimalus läbi kukkuda, kuid see on paremate juhtide juures lubatud. Ainult ühel tingimusel. „Viga tekib kahel juhul. Sa võtad ette projekti, aga see ei tule välja näiteks seetõttu, et eeldused on valed. Teed sellest järeldused ja oled järgmisel korral targem,“ selgitas Robert Kitt. „Teine võimalus on aga lohakus. See ei ole aktsepteeritav.“

Kas nad ise aga tahaksid enda alluvuses töötada? Helm ja Kitt leiavad, et jah. „See oleks keeruline,“ täiendas Raasuke. „Kipun suurema võimu vastu võitlema. Täna vähem kui varem, aga küll Indrekul (Neivelt – toim) võis minuga raske olla täiesti tarbetutes kohtades, kus ma võtsin lahingu üles, näitasin hambaid niimoodi. Müts maha tema ees.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas