Kehv sisekliima lämmatab töötahte

Artikkel

- Kasulik
- 7. juuni 2016 kell 6:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kehv sisekliima lämmatab töötahte
OÜ Termex juhataja Viljo Kauli sõnul mõjutab tööruumides sisekliima otseselt töövõimet ja tootlikkust.Foto: Raul Mee
Eestlaste kasina tööviljakuse taga võib olla halb sisekliima, mille on põhjustanud kokkuhoid hoone ehitamise ajal.
Tööruumide sisekliima mõjutab olulisel määral tervist ja tööviljakust. Soomes ja Rootsis on sisekliima mõju tootlikkusele põhjalikult uuritud – sisekliima parandamisega kasvab töötajate tootlikkus mitmekümne protsendi võrra, kirjutab 8. juuni Äripäev ehituse rubriigis.
Kahjuks näeme sageli, et sisekliima on toodud ohvriks ehitamise lihtsusele ja odavusele, tõdes Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi töökeskkonnalabori juhataja Margit Oja. Väljendub see Oja sõnul näiteks ventilatsiooniavade paigutuses ning lõppelementide valikus. Ta on käinud hoonetes, kus on ehitatud näiliselt võimsad ventilatsioonisüsteemid ning ainuüksi õhuvahetust hinnates oleks kõik justkui hästi. "Samas näitavad mõõtmised, et inimeste töökohtadel õhk ei liigu ja õhuvahetust ei toimu," rääkis Oja.
Sellisel juhul on Oja sõnul sageli probleemiks liiga lähestikku paigutatud ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad. "Sisuliselt tõmmatakse õhk, mis ruumi puhutakse, sealt ka kohe välja," rääkis Oja. Tema sõnul tuleks jälgida, et õhk liiguks sissepuhke- ja väljatõmbeavade vahel läbi terve ruumi, tagades nii kõikjal õhuvahetuse.
Süüdlane süsihappegaas
Kõige märgatavam ja sagedasem õhusaaste on ruumis viibijate endi väljahingatav süsihappegaas, mille sisaldus üle normi muudab laisaks ja väsinuks. Pideva kokkupuute korral võivad tekkida peavalu, peapööritus ja iiveldus. Seetõttu käsitletaksegi seda peamise õhu kvaliteedi näitajana.
Kõige parem on siseõhu kvaliteeti mõõta maksimaalse püsiva koormuse ajal – elamus magamistoas öö jooksul; koolis ja lasteaias tundide ajal; büroos tööpäeva jooksul. Õhukvaliteedis on tähtsad ka õhuniiskus ja temperatuur.
Õhk paneb aevastama
Hoone sisekliima mõjutab Oja sõnul inimest keha termoregulatsiooni ja õhus leiduda võivate erinevate ainete koosmõjus. Viimased võivad põhjustada allergilisi nähte nagu silmade punetamine, aevastamine, köhimine, peavalu. Ainete seas võivad olla mikroorganismide elutegevuse jäägid, lahustite ja teiste kemikaalide aurud, tolm.
Termoregulatsioon on Oja sõnul keha loomulik viis tagamaks, et kogu organismis valitseb optimaalne temperatuur. "Kui keha teeb tööd, on selle soojaeritus suurem ja optimaalse kehatemperatuuri hoidmiseks tuleb keha jahutada," selgitas Oja. Seetõttu on ruumides, kus tehakse füüsilist tööd, kasulik hoida veidi madalamat temperatuuri, kui paigalseisvale inimesele mugav võib tunduda.
"Liiga soojas ruumis, kus füüsilist tööd ei tehta, on inimese kehas üks suurim soojaallikas tema aju, mis sarnaselt muu kehaga vajab üsna kindlat temperatuuri," märkis Oja. "Kahjuks on aju pakitud kolpa ning selle otsene jahutamine keeruline," lisas ta.
Esimene tunnus liiga soojast ruumist on haigutamine. "See on üks viise, kuidas aju üritab end maha jahutada," selgitas Oja. Haigutav inimene ei ole tema sõnul kuigi produktiivne, mistõttu on soovitatav hoida kontoris temperatuur pigem madal kui kõrge. "Riideid on alati võimalik juurde panna," märkis Oja.
Kliima- ja kütteseadmete paigaldamisega tegeleva OÜ Termex juhataja Viljo Kauli sõnul on väga oluline, et ruumi temperatuur oleks õige. Ka piisavalt värske õhuga liiga soojas ruumis kurdavad inimesed õhupuudust, rõhutas ta.
Mis võib halba sisekliimat põhjustada?
Vähene või liiga intensiivne õhuvahetus – tunnuseks õhupuudus või tuuletõmbus.Liiga madal või liiga kõrge temperatuur.Liiga madal või liiga kõrge suhteline õhuniiskus.Loomuliku ja kunstliku valgustuse osakaal ja kvaliteet.Saasteallikad – süsihappegaas, veeaur, higi ja muud lõhnad, tubakasuits, toiduvalmistamise- ja sisustusmaterjalide lõhnad, hallitus, tolm.
Tootlikkuse võimas kasv
Oja ütles, et Soome ja Rootsi teadlaste uuringute järgi muudab sisekliima parandamine töötajad mitukümmend protsenti tootlikumaks.
Sisekliima parandamine peaks Oja sõnul algama hetkeolukorra analüüsist – kas ja kuidas liigub õhk, kus on küttekehad, soojaneelud ja külmasillad. Seejärel saab otsustada, milline on parim viis asjale läheneda. Iga hoone on erinev, seetõttu on äärmiselt keeruline anda sisekliima parandamiseks soovitusi, mis sobiksid kõigile, nentis ta.
Halba sisekliimat võib Oja sõnul põhjustada vähene või liiga intensiivne õhuvahetus – tunnuseks vastavalt kas õhupuudus ruumis või tuuletõmbus. Probleem võib olla liiga madal või liiga kõrge temperatuur ja liiga madal või liiga kõrge suhteline õhuniiskus. Lisaks mängivad sisekliimas rolli loomuliku ja kunstliku valgustuse osakaal ja kvaliteet.
Sisekliima mõõtmisteks on mitu võimalust. Oja sõnul on ilmselt kõige lihtsam kasutada sisekliima logereid. Logerid on väikesed aparaadid, mis mõõdavad ja salvestavad pikema ajavahemiku jooksul õhutemperatuuri ja -niiskust. On mudeleid, mis mõõdavad ka süsihappegaasi sisaldust õhus.
Iga mõõteseadet ei saa usaldada
Oja selgitas et logerite eelis on nende pikk mõõteaeg ehk võimalus jälgida ja salvestada hoone sisekliimat pikema aja, isegi mitme kuu jooksul. Seadmete käsitlemine on Oja sõnul lihtne ja need on odavad. "Miinus on, et iga mõõteseade, mida müüakse, ei anna usaldusväärseid tulemusi, eriti suhtelise õhuniiskuse kohta," lisas Oja.
Kuidas sisekliimat paremaks muuta?
Viljo KaulTermex OÜ juhataja
Kõige olulisem on õhuvahetus ehk ventilatsioon, tänapäeval soojustagastusega ventilatsioon. Õhuvahetusega tagame värske õhu ja viime liigniiskuse välja, väheke paremate seadmetega ei lase ka tänavamüra tuppa.
Tänapäeval on väga lai valik erinevaid ventilatsiooniseadmeid. Mina pooldan ja soovitan lokaalseid soojustagastusega seadmeid, millega on kõige lihtsam realiseerida vajaduspõhist ventileerimist. Ajal, mil inimesed ruumis ei viibi, ei pea seda täie võimsusega ventileerima. Ventileerimine on kulu, seega tuleks seda teha võimalikult targalt. Seadmete paigaldus ei vaja ka kapitaalseid ümberehitusi või remonditöid. Ka ekspluatatsioonis tarbivad lokaalsed seadmed kordades vähem elektrit kui tsentraalsed süsteemid, sest puuduvad pikad torustikud ja rõhukaod.
Teine võimalus on Oja sõnul kasutada täppismõõteriistu, mis registreerivad sisekliima parameetrid mõõtmise hetkel. Sel kombel saab mõõta õhutemperatuuri, suhtelist õhuniiskust, registreerida õhu liikumist ruumis, samuti hinnata ruumi kasutaja subjektiivselt tajutavat temperatuuri. Oja sõnul võtavad sellised mõõteriistad arvesse inimese riietust ja füüsilist aktiivsust ning annavad hinnangu ruumi kasutajate rahulolematuse määrale.
Täppismõõtmiste miinus on Oja sõnul see, et hinnangu saab anda ainult kohale ja ajale, kus parasjagu mõõdetakse. "Kui tingimused on nii-öelda keskmised või selles kohas tavalised, on kaugemale ulatuvad järeldused võimalikud. Kui aga mõõtmiseks satub erandlik päev, näiteks erakordselt kuum või külm, on selle põhjal ruumi või hoone üldise sisekliima hindamine keerukas," ütles ta.
Saasteainete uurimise kohta ütles Kaul, et on avastatud, et CO2-kõver kattub suuresti teiste saasteainete kõveratega. "Kuna süsihappegaasi on kõige lihtsam mõõta, ongi kõige levinum sisekliimat mõõta ja juhtida CO2-andurite ja logerite abiga," selgitas ta. Et saada ettekujutus ruumi sisekliimast, soovitas Kaul laenutada nädalaks CO2-loger, mis salvestab ruumide süsihappegaasi, niiskuse ja temperatuuri. "Graafikute järgi on võimalik hinnata sisekliima seisu ja vajadusel midagi etta võtta."
Kauli sõnul on ta sisekliima mõõtmisega tegelenud juba üle nelja aasta. "Pean tunnistama, et tulemusi on seinast seina," tõdes ta ja ütles, et on saanud nii ootuspäraseid kui ka täiesti üllatavaid tulemusi, mis tõestab, et palja silmaga hindamine pole usaldusväärne – seega pole muud võimalust, kui sisekliima üle mõõta, ainult selle järgi saab otsuseid langetada, ütles ta. "Kahjuks alustatakse lahenduse otsimist alles siis, kui mingid negatiivsed asjaolud juba on ilmnenud," nentis ta.
Ära pane end karpi kinni
OÜ Lepa Projekt juhataja Andres Lepa
Hea sisekliima olulisim märksõna on korralik ventilatsioon. Kui end karpi kinni paned, pole mingit sisekliimat, lisaks tekivad probleemid näiteks hallitusega.
Korraliku ventilatsiooni ehitamine maksab palju ja sageli ei taheta sellesse investeerida. Õnneks on viimasel kümnel aastal hakatud selle olulisust rohkem teadvustama.
Kui tänapäeval maja ära renoveerida, tuleb kindlasti korralik ventilatsioon ehitada. Vene ajal ehitatud hoonetes tuleb õhku akende pragude vahelt ehk toimub loomulik ventilatsioon. See muidugi on miinus külmal ajal.
Kauli sõnul vajavad kõik tänapäeva eluruumid ventileerimist. "Kui eluruumides pole ventilatsiooniseadmed, tuleks sellega kohe tegeleda, mitte loota, et äkki ei peagi seadmeid panema ja raha kulutama," märkis ta.
Kauli sõnul mõõdavad nad sisekliimat alati enne ventilatsiooniseadmete paigaldust ja tihti ka hiljem, et näha tulemust.
"Sisekliima mõjutab meid nii otseselt kui kaudselt. Tihti lausa tunneme teatud saasteainete lõhnu ja mõju, kuid on ka palju lõhnatuid saasteaineid," rääkis Kaul. Ventileerimata ruumides rikuvad need meie tervist ja enesetunnet. "Ei maksa alahinnata saasteainete kahjulikkust meie organismile," hoiatas Kaul. "Organism kaitseb meid nii palju, kui suudab, kuid kui enam ei suuda, võivad tagajärjed pöördumatud olla."
Kauli sõnul on teadlikkus sisekliima tähtsusest kõvasti tõusnud ja oma tervisega ei kaubelda enam nii palju. "Värske õhk ja puhas vesi on elu alused, ilma nendeta ei ole lootustki täisväärtuslikku elu nautida," märkis ta.

Sisekliima mõjutab tööohutust
Tööandjad peavad selgitama välja töökeskkonnas tegurid, mis töötaja tervist ja ohutust mõjutavad, ütles tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise konsultant Indrek Avi.
"Madala õhutemperatuuri tingimustes väheneb töötaja tähelepanu, langeb vaimne ja füüsiline töövõime. Kõrge õhutemperatuuri ja -niiskuse tingimustes töötamine põhjustab higistamist ja soolade kadu organismis, aeglustuvad liigutused ja langeb tööviljakus," kirjeldas Avi.
Avi tõdes, et sellistes tingimustes võivad sageneda vigastused neil, kes töötavad liikuvate masinate läheduses. "Kerge füüsilise koormusega tööl, näiteks istudes, võib õhu tõmbus tekitada ebamugavust ja lihaste jäikust," ütles ta.
Pikaajaline kõrge õhuniiskus on Avi sõnul soodne keskkond bioloogilistele ohuteguritele. Tervisekahjustuste vältimiseks ja töövõime säilimiseks tuleb Avi sõnul kujundada ja kohandada ruumid töötajatele sobivaks. Alustama peab olukorra kaardistamisest, konsulteerida tuleks ka töötajatega.
Eri parameetrite mõõtmiseks on Avi sõnul usaldusväärseim seade termo-hügromeeter. "Õhu liikumiskiiruse ja ruumi õhuvahetuse mõõtmine eeldab erialaseid teadmisi ja selle peaks usaldama spetsialistidele," märkis ta.
Avi märkis, et asjatundlikult kavandatud ja ehitatud ehituskonstruktsioonide, kütte-, ventilatsiooni- ning konditsioneerimissüsteemidega saab luua optimaalse sisekliimaga tööruumid, millega on enamik töötajaist rahul. "Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid võivad vajada tasakaalustamist, selle tulemusel paraneb süsteemide efektiivsus," märkis Avi.
"Kui on otsustatud sisekliimat parendada ehituskonstruktsioonide soojustamisega ja kütte- ning ventilatsioonisüsteemide ehituse või täiustamisega, tuleks kaasata projekteerija ja aru pidada spetsialistidega," rõhutas Avi. "Algselt kokku hoitud rahasumma ei täida eesmärki, kui sisekliima asjatundmatu ehitustegevuse järgselt ei parane," lisas ta.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum