• OMX Baltic−0,06%269,9
  • OMX Riga−0,11%867,91
  • OMX Tallinn−0,08%1 709,96
  • OMX Vilnius0,08%1 058,42
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 1000,03%8 282,44
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,61
  • OMX Baltic−0,06%269,9
  • OMX Riga−0,11%867,91
  • OMX Tallinn−0,08%1 709,96
  • OMX Vilnius0,08%1 058,42
  • S&P 500−0,3%6 034,91
  • DOW 30−0,35%44 247,83
  • Nasdaq −0,25%19 687,24
  • FTSE 1000,03%8 282,44
  • Nikkei 2250,01%39 372,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%108,61
  • 10.06.16, 08:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti raiub end tippliigasse

Läti Finieris Grupi tegevjuhi Jānis Ciemsi silmis on Eesti muutumas juhtivaks vineeritootjaks.
Metsä Woodi juht Esa Kaikkoneni sõnul oli eesti teiste valikute seas selgelt parim.
  • Metsä Woodi juht Esa Kaikkoneni sõnul oli eesti teiste valikute seas selgelt parim. Foto: Metsä Wood
“Eesti tõmbab maailmatasemel tootjaid ligi,” põhjendas ta, pidades silmas nii lätlaste kui soomlaste projekte. “Metsaomanikud ja paljud teised saavad nendest projektidest kindlasti väga suurt kasu.”
Soome börsifirma Metsä Groupi kontserni kuuluva Metsä Woodi värske otsus investeerida Eestisse 50 miljonit eurot on Ciemsi sõnul selle ehe näide.
Lätlastele kuulub Eestis tütarfirma Kohila Vineer, Lätis on emafirmal kolm tehast ja Leedus üks. Eestis konkureerivad nad juba praegu soomlastega – Otepää firma UPM-Kymmenega. Ciems ütles, et ta Finieris Metsä Woodi kui ähvardavasse konkurenti ei suhtu. ”Mõlemad esindame küll sama tööstust, aga globaalselt turusegmentide pärast ei konkureeri. Meie jaoks on Metsä investeering võimalus luua tugevam partnerlus, mis tähendaks tipptehnoloogia arengut, koostööd teadlastega, mis annab ka vineeritööstuse arengule tugevama tõuke,” rääkis ta.
Ciems kiitis Eesti ettevõtluskeskkonda, ja tõi suure plussina välja, et eri valdkondades on võimalik pikaaegset koostööd teha. Ciems tõdes, et kvalifitseeritud töötajate leidmine võib küll keeruline olla, aga ta ei leia, et kui peagi kolm juhtivat tootjat Eestis tegutseb, oleks tööjõupuudus tegijatele ületamatu raskus. “See võib isegi olla päästik, et Soomes töötavad eestlased tagasi Eestisse tuleks, et metsandussektoris tööd leida.”
Finieris Grupp laiendas eelmisel aastal Kohila vineerivabrikus tegevust, ehitades uue tehase. Investeeringu suuruseks ennustas ettevõte 60 miljonit eurot ja lubas tööd 150 inimesele.
Lätlased ostsid Kohila vineeritootmise viis aastat tagasi, kui tehase eelmine omanik, Pjotr Sedinile kuulunud Baltic Panel Grupp pankrotistus. Lätlaste ja soomlaste kahe tehase koguinvesteering on seega ligi 110 miljonit eurot.
Metsä Wood: Eestis kitsaks ei lähe
Metsä Woodi juht Esa Kaikkonen rääkis Äripäevale, et peale Eesti oli valikus veel riike, kus tehas püsti panna. Praegu toodab Metsä Wood Soomes, Suurbritannias ja Venemaal, peagi on samas nimistus Eesti.
Kas teie arvates on Finieris grupil ja UPM-Kymmenel praegu hirm nahas, et Eestisse investeerite?
Arvan, et ei, sest kasepuidust vineeri tootmine on globaalne. Pigem on meie investeering märk sellest, et Eesti on konkurentsivõimeline koht, kuhu investeerida.
Kas te valisite Eesti välja mitme riigi seast?
Jah, muidugi, oli alternatiive, aga Eesti tundub praegu parima valikuna.
Kas samas kohas tegutsedes kitsaks ei lähe?
Globaalsus välistab selle, pealegi on tegemist ekspordiks tootmisega.
Te ei võta tooret Eestist, vaid toote Soomest. Miks?
Meie jaoks on seda Soomest lihtsam tuua ja toota siin.
Kas te olete Eestis käinud?
Mina? Väga-väga palju kordi.
Mitu korda aastas?
(Naerab) Raske öelda. Paar korda aastas. Ka tööasjus.
Milline mulje teil Eestist on?
Teil on konkurentsivõimeline ja oskuslik tööjõud, ilus loodus ja korralikud seadused.
Millised Eesti ja Soome erinevused on?
On nii sarnasusi kui ka erinevusi. Kui ma sarnasused reastaksin, siis see oleks kahepäevase seminari mahuga. Erinevustest ütleks, et Eesti on meie valdkonnas palju konkurentsivõimelisem kui Soome. Eestile annab eelise ka maksusüsteem, kui vaatame, milline riik meile tegutsemiseks kõige konkurentsivõimelisem on.
Kavatsete kuni 200 inimest palgata. Siinsetel ettevõtetel on keeruline töötajaid leida, kuidas teie seda teha suudate?
Ma usun, et suudame töötajaid leida. Peamiselt plaanime kohalikke palgata.
Millist palka nad saama hakkavad?
Ma ei tahaks spekuleerida. Usun, et palk on samas suurusjärgus, nagu sel turul makstakse.
Millistes riikides plaanite veel tootmist alustada?
See on kindel, et otsime võimalusi, kuidas kasvada, aga praegu ei tahaks järgmiste riikide üle spekuleerida. Eks näis, mida tulevik toob.
Kuhu Eestis valmistatud toodang liigub?
Põhiliselt Euroopasse ja Aasiasse, aga ma ei hakka täpsemaks minema.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.12.24, 11:44
Balti turgudele jõudnud ettemaksete kindlustus pakub ettevõtetele turvatunnet ja stabiilsust
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele